Lennuks ümber maailma kulub 30 000 krooni

Indrek Kald 26. märts 2004, 00:00

Eestis on ümberilmareise pakkuvatest lennufirmade allianssidest esindatud Finnairi Oneworld ja SASi Star Alliance. T?ehhide CSA kuulub kolmandasse suurde allianssi Sky Team, mis praegu Eesti turul ümbermaailmahindu ei paku, nendega lendamiseks tuleb alustada Helsingist. Hinnad on Oneworldil ja Star Alliance?il samad, vahe võib olla mõnisada krooni. Ümbermaailmahindu on eri tasemetel ja kõige odavamatel on piiratud nii kilometraa? (nt Star Alliance?il 26 000 miili ehk 42 000 kilomeetrit) kui ka peatuste arv.

30 000 krooni eest saab ümber planeedi lennates teha kolm kuni viis peatust. Peatus tähendab sihtkohta, kus viibitakse üle 24 tunni, lennukivahetusi võib teha ka rohkem.

?Eraldi variant on see, kui lennatakse edasi esimese võimaliku ühendusega, siis võib peatus minna üle 24 tunni ja seda ei loeta peatuseks,? selgitab Estraveli asepresident Mauri Saarend. Kui mõnelt Vaikse ookeani saarelt läheb Ameerikasse üks lend nädalas, siis võidakse seda nädalat seal peatusena mitte käsitleda. Samas võib mõnes ümberilmareisipaketis olla piiratud peatuse arv regioonis ? näiteks nii Aasias, Okeaanias kui ka Ameerikas kaks peatust.

Tegelikult saab ümber ilma lennata ka 30 000 kroonist odavamalt. Nimelt on British Airways teinud kaks aastat järjest Eestis sooduskampaaniat, mil ühe päeva jooksul pakuti ümbermaailmareise hinnaga vähem kui 20 000 krooni. Britid olid marsruudid rangelt limiteerinud, seal võis kasutada nelja varianti, mis hõlmasid nii Aasiat kui USAd, samuti sai külastada Austraaliat.

Hinnataseme tõustes ? alliansside järgmine hind on koos lennujaamamaksudega ca 35 000 krooni ? on selles miile viie tuhande jagu rohkem ja peatusi lubatakse kuni 15.

Traditsiooniline ümberilmamarsruut on selline: Euroopa, Aasia, Okeaania, Põhja-Ameerika, Euroopa, ja seda võib sõita mõlemas suunas. Kui lennata enam-vähem otse, siis mahub see 26 000 miili sisse ehk näiteks Tallinn?Helsingi?Bangkok?Sydney?Los Angeles?New York?London?Helsingi?Tallinn, loetleb Saarend. Võib loobuda Austraaliast, olles vaid põhjapoolkeral. Siis on kilomeetreid vabamalt käes ning näiteks Aasias saab teha haake. Kuid neid võib alati teha ka oma raha eest, sõites näiteks Rio de Janeiros peatumise ajal terve Brasiilia läbi mõne muu lennukompaniiga.

Ümberilmahinnad on liinilendudega võrreldes väga paindlikud. Paigas peab olema esimene interkontinentaalne lend, selle muutmine toob trahvi. Muud lennud võib jätta lahtiseks, nende aegu saab muuta ja väikese tasu eest võib muuta marsruutigi. ?Näiteks on inimene Singapuris ja otsustab otselennu asemel sõita Austraaliasse läbi Indoneesia,? selgitab Saarend.

Kui on plaanis mõni eksootilisem marsruut, siis ei pea piirduma Tallinnast algavate hindadega. Ümbermaailmalennu võib osta ka alates Helsingist, Stockholmist, Londonist või leida see internetist. Arvestada tuleb aga seda, et kui minna vähem standardesse kohta, nagu Lõuna-Ameerika või Aafrika, siis jääb madalamate hindade miilidest väheseks ja tuleb võtta kallim hind. Austraalia ja Lõuna-Ameerika vahel on rohkem maad kui Austraalia ja Põhja-Ameerika vahel ja ka lende on seal vähe. Kui teha ümberilmareis vaid lõunapoolkeral, siis tee peale jääv Aafrika on lennundusalliansside osas suhteliselt nõrk. Võimalus on sõita Aafrikast Euroopasse tagasi ja siis minna Aasiasse.

Minimaalne ümberilmareisi aeg on kümme päeva, maksimaalselt võib reisil olla aasta. Eesti reisijate ümberilmalennud jäävad pigem kuu aja piiresse ja selle jooksul tehakse vähe peatusi, lisab Saarend. Eestlased võtavad tema sõnul ümberilmareise ette suhteliselt harva, keskmiselt kaks-kolm paariinimeselist gruppi iga kuu.

Milline on eestlaste tavaline marsruut? ?Esmalt minnakse Tallinnast mõnda Aasia suurlinna, kas siis Bangkokki või Singapuri, harvem Tokyosse või Hongkongi. Sealt lennatakse Austraaliasse, kus võib olla mitu peatust, nagu Brisbane ja Sydney. Edasi lennatakse Põhja-Ameerikasse, reeglina Los Angelesse või San Franciscosse ja idarannikul New Yorki või Miamisse, ning sealt siis tagasi,? kirjeldab Estraveli asepresident. See on kõige lihtsam marsruut, kus on kõige rohkem ühendusi ja mida saab kergelt kokku panna, lisab ta.

Hermann Reiside müügijuht Sigrid Koppel on oma reisidel kohanud palju ümber ilma tiirutajaid. ?Reeglina on nad skandinaavlased, sakslased, prantslased, britid, kes töölt lõpparve võtnud ja saadud summaga end tuleviku pärast liigselt muretsemata hästi tunnevad,? lisab ta.

Üks kontingent ümberilmapaketi kasutajaid ongi inimesed, kes tahavad maailmas reisida. Teine grupp aga need, kes peavad käima kohas, kus ümbermaailmahind on kõige mõistlikum alternatiiv. Näiteks minnes Samoasse, Cooki saartele või Vanuatusse võib edasi-tagasilennu pilet tulla kallim kui ümbermaailmalend, räägib Mauri Saarend. Austraaliasse ja Uus-Meremaale saab Tallinnast odavamaid lennupileteid, kui on ümberilmalennu hind, kuid kõrghooajal, mil odavamad istekohad on välja müüdud, võib ümberilmalend ka nende kahe riigi külastamiseks olla soodsaim võimalus.

Kui peate käima Austraalias ja USAs, siis on odavam võtta ümberilmapilet kui eraldi piletid Eestist Austraaliasse ja Eestist USAsse. Ümbermaailmahindu on nii turisti-, äri- kui ka esimeses klassis lendamiseks. Seejuures on näiteks ümberilmareis äriklassis Saarendi kinnitusel odavam kui äriklassi sooduspilet Tallinnast Austraaliasse, mis jääb 60 000 kr kanti. ?Eesti ümberilmareisijad lendavad enamasti turistiklassis, kuid tean ka mõningaid prominente, kes on sõitnud äriklassis,? lisab ta.

Saarend ise pole ümber ilma lennanud, kuigi unistab sellest. ?Kui kunagi on rohkem vaba aega, siis miks mitte ümber ilma lennata,? arvab Saarend.

Ümbermaailmareise on võimalik teha ka lennufirmade boonuspunktide eest. Finnair Plusi punktidega saab sõita Oneworldi allianssi kuuluvate lennukompaniidega. Seejuures on reegel, et kasutataks kindlasti Finnairi ja veel vähemalt kaht Oneworldi kompaniid, näiteks American Airlinesi ning British Airwaysi, selgitab Finnair Plusi koordinaator Sirje Talisainen. Reis peab lõppema samas linnas, kust alustati. Igas valitud linnas tohib peatuda ainult üks kord ehk vahepealsed edasi-tagasilennud pole lubatud, samas pole peatuse pikkus piiratud. Samuti ei piirata peatuste arvu, peaasi, et reis mahuks 80 000 kilomeetri sisse, lisab Talisainen.

Kõik see kokkau võtab turistiklassis lennates 240 000 punkti, äriklassis 340 000 punkti ja esimeses klassis 530 000 punkti, lisanduvad lennujaamamaksud. Kuidas neid punkte koguda? Normaalhinnaga turistiklassi edasi-tagasireis näiteks Singapuri annab 19 380 punkti, lend Madridi 6646 punkti. Punktide kehtivusaeg on viis aastat. Seega tuleb enne lennata mitusada tuhat kilomeetrit, et saada boonuspunktide eest tasuta ümberilmareis. Kuid ümber maailma lennates koguneb piisav hulk punkte, et saada selle eest näiteks üks tasuta lend Euroopa piires.

Ümberilmareisi eelarvet koostades tuleb arvestada, et 30 000 kroonile, mis kulub minimaalselt lennupiletitele, tuleb liita veel hotelli- ja viisakulud. Enamasti külastatakse ümberilmareisil USAd ja nende viisa maksab sada dollarit (ca 1250 kr). Teiseks vajatakse Austraalia viisat, mille hankimine on USA omast kulukam, sest saatkond asub Varssavis ja sinna dokumentide saatmine on kallis.

Edasine sõltub paljuski majutusest. Seljakotiga minnes võib Aasiast leida paarisajakrooniseid ööbimisvõimalusi, samas võib luksushotellis maksta öö eest 10 000 krooni. Keskmine tuba kolmetärnihotellis kahele inimesele maksab Estraveli asepresidendi Mauri Saarendi sõnul Aasias 600?1000 krooni, Austraalias 1000?1400 krooni, Põhja-Ameerika suurlinnades 1000 krooni, kuid väiksemad kohad on palju odavamad. Veel tuleb ümberilmalendude puhul ära märkida, et mõnes riigis lisanduvad pileti hinnale kuni mitmesajakroonised riigist lahkumise maksud, mis ei kajastu lennupileti hinnas ja mis tuleb maksta kohapeal sularahas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:39
    Otsi:

    Ava täpsem otsing