- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 225−0,08%38 760,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 225−0,08%38 760,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
T?ehhe ja eestlasi seob õlu
28-aastane T?ehhi kodanik Pavel Koblasa on külastanud Eestit kolmel korral, peab Tallinna oma lemmikpealinnaks Euroopas ning leiab, et t?ehhe ja eestlasi seob ühine armastus õlle vastu.
Ceské Budejovices elav Koblasa on lõpetanud Praha Karli ülikooli ajaloo eriala ning töötab arhivaarina, koostades raamatuid erinevate T?ehhi piirkondade ning ajalooliste asumite kohta.
Sa oled külastanud Eestit 1996, 2000. ja 2003. aastal, millised muutused on silma jäänud?
1996. aastal esmakordselt Eestisse tulles ootasin kohtumist vaese Ida-Euroopa riigiga, kus on kõrge kuritegevuse tase, ebastabiilsus ning muud kehvapoolsed tingimused. Kuid tegelik olukord oli minu üllatuseks parem.
Muutused olid märgatavad eriti just siis, kui võrdlesin 1996. ning 2000. aastat. 1996. aastal ei olnud nii palju hotelle, pubisid, kohvikuid, restorane ning ka raamatupoode, kui neid oli tekkinud millenniumiaastaks. Samuti jäi silma, et kohalikud ei osanud nii palju võõrkeeli. Ümmarguseks 2000. aastanumbriks olid tänavatel liikuvad bussid paremate vastu vahetatud ning palju enam maju korda tehtud. Oli ilmunud ka palju uusi ehitisi, kauplusi ja muud seesugust.
Kaheksa aasta taguse külastuse ajal panin tähele ka märgatavamat erinevust eestlaste ning vene rahvuse esindajate vahel. Seda nii riietuse, välimuse kui ka naisterahvaste parfüümide koha pealt. Pärast minu viimast Eesti-külastust tundus mulle igatahes, et kohalikud venelased on sõbralikumad ning rahulolevamad kui varasematel kohtumistel.
Kui 1996. aastal tundus, et Eestis on peamiseks vahetusvaluutaks USA dollar, siis nüüd on võimalik vahetada paljude riikide rahasid, kaasa arvatud T?ehhi kroone. Kahjuks pean seevastu tõdema, et T?ehhis ei vahetata Eesti, Läti või Leedu raha.
Millise mulje jätsid Eesti linnad?
Tallinn on atraktiivne oma ainulaadsuses ning on võrreldav vaid Saksa linnadega, näiteks Hamburgiga. Tallinn on kütkestav tänu oma personaalsusele, olles väike pealinn, mitte nagu Pariis, London või Budapest.
Tartu jäi meelde kui vaikne roheline linnake, mis on väga sobiv elukeskkond. See sarnaneb pigem väikeste Kesk-Euroopa linnadega kui Eestimaa pealinnaga. Narva tundub probleemne ? vanalinna pole, ilmetud ja näotud sotsialismiaegsed tüüpehitised vaatavad vastu iga nurga peal. Kuid tuleb tõdeda, et see tööstuslinn on sarnane minu kodupiirkonna, Põhja-Böömimaa trööstitute linnadega.
Vaatamisväärsuste rohkuselt ei saa Eesti linnu võrrelda Kesk- ja Lõuna-Euroopa linnadega, kuigi Tallinn on kaunis erand.
Hetkel kuum
Milliseid sarnasusi ja erinevusi leidsid Eestit ja T?ehhit võrreldes?
Õlu on üks asi, mis seob t?ehhe ja eestlasi. Nii t?ehhid kui ka eestlased joovad meelsasti õlut ning mõlemal maal on head õlletehased. Sarnaselt meiega ei ole suur osa eestlastest religiooniga kuigi lähedastes suhetes. Kuigi mõlemal rahval on selleks erinevad põhjused.
Mulle jäi silma see, et eestlaste eramajad on tagasihoidlikumad ning praktilisemad kui t?ehhidel. Meie eramajad on väga suured, mitme korruse ja paljude tubadega, mida majaomanikud tegelikkuses ei vajagi. Teie majad on sarnased Rootsi ja Soome eramutega, T?ehhi majad sarnanevad pigem Venemaa ja Balkani piirkonna eramutega.
Pean tõdema, et transpordisüsteem on teil parem ja arenenum kui meil. Eestis on paremad võimalused liikuda Eesti piires ning Tallinnast lähevad mitmed bussiliinid erinevatesse Euroopa linnadesse. Prahast pole aga kahjuks võimalik bussiga saada ei Viini, Budapesti ega Hamburgi.
Millistel põhjustel oled Eestisse tagasi tulnud, mis Sind siin köidab?
Mulle pakuvad huvi soome-ugri rahvad, nende kultuur ja muusika laiemalt. Ei saa aga salata, et mind paelub Eesti ajalugu, mis peidab endas nii palju piirkonna saatust mõjutanud sündmusi.
Eesti on vaikne ja rahulik, ülerahvastamata, mis on iseloomulik paljudele Euroopa riikidele. Võin öelda, et pean Tallinna enda jaoks kõige meelepärasemaks pealinnaks Euroopas, kuhu ikka ja jälle tekib soov tagasi tulla.
Mis Sulle Eestis meelt mööda pole?
Üks asi, mis mulle Eestis tõesti ei meeldi, on ilmastik. Pikad talved, lühikesed suved, sagedased vihmad ning madalad temperatuurid ? need pole mulle meelt mööda.
Ma ei ole rahul teatava üleliigsena tunduva rahvuslusega, mis väljendub selles, et eestlased ei taha rääkida vajadusel vene keelt. Ma tean ajaloolisi tagamaid, mis seda tingib, kuid see peaks olema juba minevik. Leedulastel on näiteks sarnane ajalooline taust, kuid nad on minu meelest keeleküsimustes vastutulelikumad.
Mis peaks Sinu arvates Eestis samaks jääma, mis muutuma?
Eesti peab hoidma oma identiteeti ja eripära ning mulle meeldib, et teil ei võeta kõike uut nii ruttu omaks kui T?ehhis.
Eesti võiks meie riigile olla eeskujuks majanduse kiirel ümberkujundamisel ning eemaldumisel sissejuurdunud kommunistlikust minevikust.
Mulle tundub, et koostöö Eesti ja teiste Balti riikide vahel pole piisavalt aktiivne, mis pikemas perspektiivis kahjustab kõigi kolme riigi omavahelisi suhteid ja edasist arengut.
Eesti peaks just Lätiga tegema kõige enam koostööd erinevatel tasanditel, sest Eestit ja Lätit seovad sarnane ajalugu, ühesugused väärtushinnangud, ühised huvid ning sarnane olukord.
Autor: Sigrid Suu
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele