Tekstiilitootjad kasvatasid mahte

?Kui Eesti tekstiilitööstus ei leia mingit erilist ni?itoodet, siis on siinse tekstiilitööstuse tulevikuperspektiiv küsimärgi all,? sõnas ASi Baltex 2000 tegevjuht Venkat Iyer. ?Siinne toodang pole praegu nii väga eriline, mujalt saab sarnast kaupa odavamalt.?

Iyer ei nõustunud veel avaldama Baltex 2000 majandusnäitajaid, kuid möönis, et eelmine aasta oli kehvapoolne, kuna tekstiilitööstus oli maailmas tervikuna madalseisus. Baltexi tütarettevõte Qualitexi kasum on aasta jooksul kordades vähenenud.

Järgmised viis või kümme aastat ASi Toom Tekstiil juhataja ja osaniku Illimar Toomi sõnul veel muretsemiseks põhjust ei ole. ?Kes investeerib, sellel on ikka potentsiaali,? sõnas Toom. ?Ka Saksamaal ja mujal töötavad ikka veel firmad, mis on tootnud juba sada aastat.?

?Ei ole see asi nii traagiline midagi,? hajutab kahtlusi ka ASi Mivar juht Aado Rulli, kelle sõnul on mõned Mivari kliendid proovinud tellida sarnaseid tooteid Kaug-Idast, kuid on sunnitud eestlaste juurde tagasi pöörduma. ?Seal on logistika pikka vinnaga ja kvaliteediga on probleeme. Ka ei suuda nad piisavalt kiiresti reageerida.?

Rulliga on nõus ASi Teaspon juht Toom Gustel ? Eesti tugevaks eeliseks jääb eelkõige hea logistiline asukoht, mis tagab kiire reageerimise. Samas on ta kindel, et tootmine liigub itta. Praegu on Venemaa küll vahele jäetud ning suundutud otse Hiinasse, kuid Venemaa stabiliseerumise korral on võimalik, et tootmine viiakse üle sinna.

?Fakt on see, et meie elatustaseme tõus mõjutab meie tekstiilitööstust pigem negatiivselt,? sõnas Gustel, viidates, et töötasude tõus ajab toodangu hinna kallimaks. Nii näiteks vähenesid Teasponi kasum ja käive eelmisel aastal, põhjuseks pikaaegse kliendi Ikea kadumine just seetõttu, et eestlaste toodang on nende jaoks liialt kalliks muutunud. ?Tegelikult on meie eksport 20 protsenti kasvanud,? kommenteeris Gustel.

Nii 2003. kui ka 2004. aasta märksõnana jääb tekstiilitöösturite jutust kõlama stabiliseerumine, kasumid ja käibed ei tohiks eriti muutuda.

?Sel aastal jääme eelmise aasta tasemele,? ütles ASi Mistra-Autex tegevjuht Priit Tamm, kelle juhtimisel jõudis firma eelmisel aastal kasumisse. ?Graafiku ületamisega on samamoodi nagu kaugushüppega: 1 meetri pealt 2 meetri peale hüpata on kerge, aga 6 m pealt 6.30 peale minna on juba raskem.?

Eesti suurima kergetööstusettevõtte Kreenholmi juhtkond eelmise aasta majandustulemusi ei kommenteerinud. ?Ma ei saa teile hetkel öelda, kas eelmine aasta möödus Kreenholmile paremini või halvemini kui üle-eelmine aasta,? teatas Kreenholmi emafirma Böras Wäfveri AB juht Thomas Widstrand. 2003. aasta esimese üheksa kuuga sai Kreenholm 0,9miljardilise käibe juures 7 miljonit kahjumit.