USA president George W. Bush kinnitas seitsme uue NATO liikmesriigi peaministritele, et allianss saab nüüd veelgi tõhusamalt uue sajandi ohtudele vastu seista.
Washingtoni saabunud Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia valitsusjuhtide eilne päev algas ennelõunal välisministeeriumis, kus nad andsid välisminister Colin Powellile üle oma liitumisdokumendid. Sellest hetkest said nimetatud seitse riiki NATO täieõiguslikuks liikmeks. Lühikese tseremoonia järel pakkus Powell külalistele lõunat, kirjutab Postimees.
Edasi siirdusid kõik kohalolnud mõne kvartali kaugusel asuvasse Valgesse Majja, kus neid tervitas president Bush.
Presidendi ametkonna avaldatud pressiteates märgitakse, et kõik NATO täisliikmeteks saanud Kesk- ja Ida-Euroopa maad on end juba näidanud liitlastena «läbi oma tugeva solidaarsuse ja tegevuse sõjas terrorismiga ning aidates tugevdada rahu ja demokraatiat Afganistanis ja Iraagis».
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peale uute NATO maade valitsusjuhtide ja organisatsiooni peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi osalesid Washingtonis toimunud tseremoonial kolme alliansiga tulevikus liituda sooviva riigi ? Albaania, Horvaatia ja Makedoonia ? peaministrid.
USA ja NATO juhtkond peab Moskva uusi kriitilisi avaldusi kohatuks. Minister Powelli sõnul ei peaks Venemaa vaatlema suuremat NATOt ohuna, vaid partnerina uute ohtude vastu seismisel.
Ehkki Valge Maja avalduses märgitakse, et NATO jääb ka tulevikus Atlandi eri kallastel olevate riikide suhete keskseks teljeks, on selle organisatsiooni tähtsus USA avalikkuse silmis oluliselt langenud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et eile ei olnud Ameerika suurimates ajalehtedes NATO üritustest peaaegu üldse juttu.