05.04.04, 16:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaubaveomaht Eesti Raudteel ulatus märtsis 3,77 miljoni tonnini

Eesti Raudteel veeti märtsis 3,77 miljonit tonni kaupu, kokku on kolme kuuga veetud mullusest 5,6 protsenti rohkem kaupu, teatas ettevõte.

Eesti Raudtee turundusdirektori Ain Kaljuranna sõnul jäi tänavune märtsi tulemus küll möödunud aasta märtsile veidi alla, kuid see-eest ületas tänavust veebruari 5,8 protsendiga. ?Arvestada tuleb ka sellega, et möödunud aasta märts oli selgelt rekordkuu, mistõttu oleks seda tulemust olnud väga keeruline üle lüüa,? ütles Kaljurand.

Nafta ja naftasaaduste vedu märtsis suurenes möödunud aasta sama kuuga võrreldes 6,2 protsendi võrra ja ulatub 2,75 miljoni tonnini. Enim suurenes eelkõige toornafta vedu, mida veeti 23,1 protsendi võrra enam, ehk 0,7 miljonit tonni. Masuudi veomaht kasvas 4,6 protsendi võrra 1,18 miljoni tonnini.

Kasvumärke näitas märtsis ka puidu vedu, mis suurenes 17,7 protsendi võrra 187 tuhande tonnini. Vähenemine toimus teravilja, kivisöe ja väetiste veol. Teravilja veomaht langes möödunud aasta 182.000 tonnilt vaid 7.000 tonnini. Kivisöe vedu langes 45 protsendi võrra 148 tuhande tonnini, peamiselt Kasahstani kivisöe languse tõttu. Väetiseid veeti 183 tuhat tonni, ehk 21,5 protsendi vähem kui möödunud aasta märtsis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kolme kuuga on kaubaveomaht Eesti Raudteel jõudnud 11,48 miljoni tonnini, mis on möödunud aastast 5,6 protsendi võrra suurem. Suurima kaubagrupi, nafta ja naftasaaduste veomaht ulatub kokku 8,07 miljoni tonnini, ehk ligi 17 protsenti rohkem möödunud aasta sama perioodiga võrreldes.

'Positiivseim siinkohal on kindlasti see, et oleme saavutanud aasta algusega suurema stabiilsuse - möödunud aastal samal ajal olid märkimisväärsed tõusud ja langused, tänavu oleme suutnud juba detsembrist alates hoida kaubaveomahte heal tasemel,' märkis Kaljurand.

Transiitveod moodustasid 83% kõigist vedudest, ulatudes 9,56 miljoni tonnini, paranedes ligi 7 protsendi võrra. Suurima kaubagrupi, naftasaaduste vedu moodustas kogumahust 70 protsenti. Importvedude maht kasvas ligi kolmandiku võrra 0,94 miljoni tonnini ja eksportveod suurenesid 74 protsendi võrra 162 tuhande tonnini. Kohalike vedude maht vähenes 27 protsendi võrra 0,83 miljoni tonnini.

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Saated

02.07.25, 14:17

Ajakirjanik: Tallinna linnavõim laguneb, aga mitte enne laulupidu

Uudised

02.07.25, 14:13

Eraandmed ja andmepõhine aruandlus. “Suur osa ettevõtteid ei kasuta andmete potentsiaali”

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Ukrainas äri ajada on lihtsalt võimatu, ütles Urmas Sõõrumaa, kellel oli kunagi Ukrainas turvafirma.

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Seakatkuga pihta saanud farmi juht: suurim oht tuleb Lätist

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn