• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,17%6 194,61
  • DOW 300,94%44 511,34
  • Nasdaq −0,88%20 191,29
  • FTSE 1000,33%8 789,61
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,3
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,17%6 194,61
  • DOW 300,94%44 511,34
  • Nasdaq −0,88%20 191,29
  • FTSE 1000,33%8 789,61
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,3
  • 05.04.04, 10:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leibkonnaliikme sissetulek kasvas kulutustest enam

2003. aastal oli leibkonnaliikme kuu keskmine netosissetulek 2789 krooni ja väljaminek 2540 krooni, teatas Statistikaamet.
Mullu suurenes leibkonnaliikme kuukeskmine sissetulek 12%, samal ajal kui väljaminek kasvas vaid 3%.
Leibkonnaliikme kuukeskmise netosissetuleku struktuur 2002. aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud. Ligi kolmandiku (66% ehk 1829 krooni) andis sissetulek palgatööst, järgnes sissetulek pensionist (18% ehk 506 krooni). Individuaalsest töisest tegevusest saadava tulu osatähtsus oli 4% ehk 125 krooni.
Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli linnas 2952 krooni ja maal 2453 krooni. Aastaga suurenes netosissetulek linnas 11% ja maal 16% ning linna ja maa erinevus leibkonnaliikme kuukeskmises netosissetulekus vähenes. Mullu moodustas linnas sissetulek palgatööst kuukeskmisest netosissetulekust 69% (2043 krooni) ja maal 57% (1388 krooni).

Artikkel jätkub pärast reklaami

2003. aastal oli miinimumpalk 2160 krooni. Poole miinimumpalgani ei küündinud leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 10 protsendil leibkondadest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele