Leibkonnaliikme sissetulek kasvas kulutustest enam

Mullu suurenes leibkonnaliikme kuukeskmine sissetulek 12%, samal ajal kui väljaminek kasvas vaid 3%.

Leibkonnaliikme kuukeskmise netosissetuleku struktuur 2002. aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud. Ligi kolmandiku (66% ehk 1829 krooni) andis sissetulek palgatööst, järgnes sissetulek pensionist (18% ehk 506 krooni). Individuaalsest töisest tegevusest saadava tulu osatähtsus oli 4% ehk 125 krooni.

Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli linnas 2952 krooni ja maal 2453 krooni. Aastaga suurenes netosissetulek linnas 11% ja maal 16% ning linna ja maa erinevus leibkonnaliikme kuukeskmises netosissetulekus vähenes. Mullu moodustas linnas sissetulek palgatööst kuukeskmisest netosissetulekust 69% (2043 krooni) ja maal 57% (1388 krooni).

2003. aastal oli miinimumpalk 2160 krooni. Poole miinimumpalgani ei küündinud leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 10 protsendil leibkondadest.