Bremenit reklaamivad moosekandid

Sigrid Suu 08. aprill 2004, 00:00

Hansa- ja vabalinna Bremeni bränd ja tuntuim sümbol on eeslist, koerast, kassist ja kukest moodustuv sümbol ? Bremeni linna moosekandid. 1951. aastal Gerhard Marcksi käe all valminud pronksist skulptuur ise on üsna tagasihoidlik, asetsedes tagasihoidlikult raekoja kõrval. Kuid sümboli kasutus on palju laiaulatuslikum. Loomadest moodustunud omapärast kujundit võib kohata puitu lõigatuna, klaasi graveerituna, karvaste mänguasjadena, kommikarpidel ning kõikvõimalikel muudel vidinatel. Kuid kõige muljetavaldavam oli kohtumine moosekantidega linnaliini bussis, kus istmekatetelt vaatasid vastu tuttavas poosis elukad. Samuti on sümbolit teisendatud muude loomadega ning pööratud naljapildiks. Imponeeriva lahendina jäi veel meelde postkaartidel ja särkidel esinenud Bremeni linna moosekandid öös ? see väljendus üksnes säravates silmades mustal taustal. Meeldiv on jälgida, kuidas üks omapärane linna sümbol on leidnud mitmekesised väljendusvormid, mida tuntakse ja hinnatakse.

Linnaelanikud on ise samuti rahul oma sümboliga, märkides, et naljakad loomakesed on igal juhul atraktiivsemad ja emotsionaalsemad kui tuim ratsanik hobuse seljas. Selles osas on neil tõesti õigus. Tänu humoorikale sümbolile, mille vaim ja erinevad variatsioonid on saatjateks igal tänaval, tundub ka linn sõbralikuma ja vabamana. Vendade Grimmide muinasjutt on siiani väga populaarne ning väikesed bremenlased sirguvad seda lugu kuulates.

Loomaskulptuuride teema jätkub pronksist karjuse ja seakarjaga, mis paiknevad keset rahvarohket linnatänavat. Lõbusa olemisega seakujud meelitavad enda ümber kogunema ning istet võtma. Motiiv on tänastele linnaelanikele vanade aegade meenutuseks.

Bremen moodustab koos Bremerhaveni linnakesega iseseisva liidumaa. 550 000 elanikuga on Bremen suuruselt kümnes linn Saksamaal, kuid riigi 16st liidumaast kõige väiksem. Linn sattus 1944. aastal vastasleeri pommituste sihtpunktiks, mille tagajärjel hävis 62% hoonestusest. Pommirahest õnnestus pääseda linna vabaduse sümbolina tuntud Rolandi kujul. Kuue meetri kõrgune kivist skulptuur valmis juba 1404. aastal. Arvatakse, et niikaua, kui püsib Rolandi kuju, säilib ka linna vabadus.

Kui moosekandid on selle linna esimene sümbol, siis mitte vähem oluline pole maailmakuulus õllemark Beck?s. Õlletehas paikneb oma ajaloolises asukohas kohe kesklinnas Weseri jõe kaldal. Tõeliselt meeldiv on jalutada jõekaldal, kui õhus on hõljumas mõnus õlle aroom. Kuna seda on õhus tunda pidevalt, võib öelda, et Bremeni linna lõhn on justnimelt Beck?s õlle mahe aroom. Loomulikult on nutikad sakslased teinud 1874. aastal asutatud õlletehase omaette vaatamisväärsuseks. Seal on võimalik saada ajalooline ülevaade pruulikojast, tutvuda õlletegemise protsessiga nii tutvustavaid filme vaadates kui ka tootmisruumides viibides. Võimalik on käia hobusetallis kaemas tõeliselt suurt kasvu süsimusti hobuseid, kellega siiani traditsioonide kohaselt linna õlletubadesse kesvamärga veetakse. Hobusetallis elab muuseas ka tuntud jalgpalliklubi SV Werder Bremeni maskotiloom ? kodukits. Seega kaks sakslaste suurt lemmikut ? õlu ja jalgpall ? kohtuvad just õiges kohas.

Õlletehase ekskursiooni finaal on loomulikult kesvamärjukese degusteerimine vabriku õlletoas. Esmalt tuleb ära arvata kahe tuntuma toote Beck?s ja Haake Beck vahel. See loomulikult raskust ei valmista, kui kodutöö tehtud. Seejärel on võimalus veel teisigi õlletehase tooteid proovida.

Bremenis asub Kraft Foodsi tehas, kus valmistatakse ka Eduscho kohvi. Linnas asub samuti üks Mercedes-Benzi autosid tootvatest tehastest. Vabalinnas paikneb ka Euroopa üks olulisemaid kosmosetehnoloogia keskusi. Eriliseks ja omanäoliseks paigaks on teaduskeskus Universum. Selles ufot või kummalist laeva meenutava kujuga põnevas hoones on võimalik tutvuda kosmose, maa ja inimese olemuse ning ajalooga. Seda aga interaktiivsel moel, kus on võimalik kõike katsuda, haista, tunda, tajuda ja kogeda. Näiteks on võimalik istuda ruumis, kus toimub maavärin või lamada, 1000 kg raskune kivi mõnekümne sentimeetri kaugusel rippumas. Bremenis võib veel keset suve külastada aastaringselt avatud jõulupoodi. Tõepoolest on päris lõbus soojemal aastaajal sellesse silmipimestavalt kulla-karra rohkesse maailma astuda.

Bremen on alates 1971. aastast ka ülikoolilinn, kus õpib ligi 20 000 tudengit. Üliõpilaste endi sõnul on seal loodud nii õppimise, elamise, sportimise kui ka meelelahutuse osas väga palju meeldivaid ja soodsaid võimalusi. Lisaks on üliõpilastel võimalik tasuta sõita linna ühistranspordiga, mille tegelik hind on mõttetult kallis. Kohaliku üliõpilaseluga tutvudes võib tähele panna õppurite rahvuslikku mitmekesisust. Linnakeskkond on samuti kirju, kus leidub igale rahvusgrupile omaseid pubisid, klubisid ja poode. Bremenis on muuseas üle tuhande pubi, kohviku, restorani ja bistroo. Öeldakse, et bremenlaste elustiili võib iseloomustada sõnadega: ela ja lase ka teistel elada.

Noortel tolerantsetel sakslastel pole vabalinna rahvusvahelise ja kirju seltskonna vastu midagi. Samuti ei tee noored suurt numbrit türklastest, pealegi on neid sakslaste arvuga võrreldes üsna väike protsent. Sissetulnud lõimuvad kiiresti kohalikku keskkonda ja nii võibki tänaval kohata noori mitmenda põlve türklasi, kes isegi omavahel räägivad saksa keeles.

Bremen on roheline linn, mille suurim roheline ala Bürgerpark võtab enda alla koos linnametsaga üle 200 hektari. Seda peetakse üheks paremini hoitud pargiks Saksamaal. Populaarses rohelises vööndis käivad linnaelanikud nii tervisesporti tegemas, järves ujumas, pikniku pidamas kui ka lihtsalt jalutamas. Kohati hakkab häirima aedade ja majade liigne saksalik korrastatus, tekitades tunde, et eestimaised vabavormilised metsad ja võpsikud on hindamatu väärtusega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing