Eesti sai ISPA projektide iseseisva rakendamise õiguse

Eesti sai esimese ELi kandidaatriigina Euroopa Komisjonilt õiguse viia ellu ISPA transpordiprojekte laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi kohaselt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel sai ISPA projektide laiendatud rakendusõiguse esialgu küll ainult transpordisektor - nõuetele tunnistati vastavaks nii maanteeamet kui raudteeinspektsioon.

Eesti jaoks tähendab see eelkõige suuremat tegutsemisvabadust ja otsustusõigust ISPA välisabi projektide rakendamisel. ISPA transpordiprojektide rakendamine hakkab Eestis toimuma Euroopa Liidu liikemsriikidega samadel alustel.

'Kui seni teostas hangete ja lepingute sõlmimise protseduuride üle eelkontrolli Euroopa Komisjoni Delegatsioon, siis uue süsteemi kohaselt teeb edaspidi seda Rahandusministeerium,' sõnas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja logistika osakonna struktuurivahendite talituse juhataja Tõnis Laks.

Euroopa struktuurifond ISPA on liikmesriike kuni nende liitumiseni toetav fond, peamiselt teedeehituse ja muude infrastruktuurilahenduste rahastamiseks. Eesti sai ISPA fondist liitumiseelsel ajal toetust 1 miljard krooni, mille eest rekonstrueeriti muu hulgas ka Via Baltika magistraali.