Tallinna linn vaevleb võlapöörises

Linn võtab üha uut laenu ja samas on ajatanud varasematel aastatel võetud pikaajaliste laenude tagasimakseid Ühispangale ja Nordea Pangale.

Kohe-kohe laekub uus pikaajaline laen, mis läheb kiirlaenude kustutamiseks ja mitte investeeringuteks.

Juba eelmise aasta lõpus võttis Tallinn 150 miljonit krooni aastase tähtajaga laenu Nordeast, mis peaks tagasi makstama Linnahalli müümisel.

150 miljonit on laiaks löödud, Linnahall on müümata ja linn võttis veebruaris lisaks Nordeast 170 miljonit arvelduskrediiti, millest 130 miljonit on juba ära kulunud.

Kiirlaenu intressid pole küll suured, keskmiselt 2,5 protsenti, kuid söövad kassast iga kuu ligi 400 000 krooni. Võrdluseks, linn sai suure meediakäraga miljon krooni aastas võitu Falckilt parkimistulu kärpides.

Vormistatud on uus 450 miljoni kroonine pikaajaline laen. ?Sellega kustutame esimese asjana lühiajalised laenud,? ütles Tallinna linna finantsdirektor Ahti Kallaste.

Uus laen läheb vanade laenude katteks, linnaelu parandamiseks loodetakse investeerida linnvara müügist laekuvat raha. Ahti Kallaste möönab: ?Linnavara müük on küsimus number üks?. Esimeses kvartalis on teenitud vaid 15 miljonit krooni, kuigi eelarve seab aasta lõpu sihiks 400 miljonit krooni.

Kohe-kohe peaksid algama ehitustööd ja teede parandamine. ?Arvete maksmise aeg on sügisel, siis vaatame, kuidas raha on laekunud,? ütles Ahti Kallaste.

Linnapea Edgar Savisaar kinnitab, et linnakassas on raha küll, kuid juba täna ootab 30,5 miljoni kroonist tagasimakset Dresdner Bank. 24. mail on vaja tagasi maksta 40 miljonit krooni sündikaatlaenu katteks.

Märtsis tekkisid linnal makseraskused. ?Oleme esimeses kvartalis jäänud hätta mõne suuremamahulise arve tasumisega. Märtsi alguses tekkis viivitus Tänavapuhastusele ja Kesklinna Parkidele tasumisega. Ka oleme ühe suure arve tasumisel kasutanud ajatamist,? ütles kesklinna linna osavanem Keit Pentus.

Sotsiaalvaldkonda kureeriv abilinnapea Anders Tsahkna rääkis 8 miljoni kroonisest puudujäägist.

Linna finantsdirektor Ahti Kallaste tunnistas, et probleemid algasid eelmise aasta lõpus, kui oktoobris hakati rääkima 200 miljoni kroonisest negatiivsest lisaeelarvest. ?Rong oli läinud, suvel oleks pidanud alustama,? ütles Kallaste.

Pirita linnaosavanem Ülle Rajasalu: ?Aasta lõpus oli päris hirm, sest linnaosale ei laekunud raha nii palju kui vaja. Aasta alguseks asjad lahenesid.?

Raharaskustele sai alus loodud 2002. aastal, mil toimusid kohalikud valimised. Eelarve maht paisus kahe aastaga kahekordseks laenu ja erakorraliste laekumistega.

Tänu valimistele nägid tallinlased ajaloo suurimat investeerimistuhinat, sealhulgas suurimat teedeehitust ja -remonti. Linn pani tee-ehitusse 400 miljonit krooni, järgnevatel aastatel on see raha olnud poole väiksem.

Enne Edgar Savisaart Tallinna linnapea olnud Tõnis Palts pidi 2001. aasta lõpus ameti maha panema, sest soovis, et Tallinn laenaks 2002. aastal 1,5 miljardit krooni.

Paltsu plaanid ei meeldinud tol ajal rahandusministri ametis olnud Reformierakonna esimehele Siim Kallasele ning Reformierakond lahkus Tallinna võimuliidust. Reformierakond sõlmis koalitsioonilepingu Keskerakonnaga ning Tallinna linnapeaks sai Edgar Savisaar.

Palts põhjendas suurlaenu võtmist vajadusega investeerida pealinna tee-ehitusse ning koolide remonti. Palts tuli 1,5 miljardi kroonise laenukavaga esmakordselt avalikkuse ette 2001. aasta oktoobris, misjärel lahvatas terav sõnasõda Kallase ja Paltsu vahel.

Kompromissina esitas Palts 2001. aasta detsembri alguses rahandusministeeriumile Tallinna 2002. aasta eelarvekava, milles oli laenude maht kahanenud 956 miljonile kroonile.

Ka seda pidas rahandusministeerium liiga suureks, juhtides tähelepanu sellele, et Tallinna linnavalitsus polnud eelarvet tehes arvestanud jooksvate kulutuste reaalse kasvuga. Rahandusministeeriumi hinnangul tohtinuks Tallinn 2002. aastal laenata juurde vaid 400 miljonit krooni.

Hiljem on avaldatud arvamust, et Isamaaliitu kuulunud Paltsule umbusalduse avaldamisel oli Reformierakonna sooviks lõhkuda Isamaaliidu, Mõõdukate ning Reformierakonna valitsusliit nii Toompeal kui ka Tallinnas.

Edgar Savisaar (lühendatult eilsest avaldusest):

Tallinna linna kontol oli 22. aprilli seisuga 87 miljonit krooni. Tallinnast on finantskriis niisama kaugel kui viimsepäeva laupäev!

Tallinna linna kodanikes püütakse juba mõnda aega tekitada asjatut paanikat, nagu ei jätkuks Tallinnal raha kulutusteks sotsiaalvallas. Tegelikkuses on Tallinna linn korduvalt teinud oma arvelt väljamakseid isegi riiklikeks sotsiaalkulutusteks, kui riigikassast ei ole selleks ette nähtud raha laekunud. Meie arvepidamine on nii korraldatud, et meil jätkub ka raskemateks päevadeks.

Edukas on olnud Tallinnas alustatud munitsipaalehitusprogramm. Lühikese aja jooksul on selle programmi raames uue eluaseme saanud juba poolteist tuhat peret.

Me oleme toetanud väikeettevõtlust. On sadu inimesi ja ettevõtteid, kellel on tööd ja kes tegutsevad linna stardi- või koolitusabi toel, kelle äri poleks võimalik, kui poleks linna ettevõtlusinkubaatoreid. Nad teenivad enesele ise leiva lauale, kuid meie soodustame nende tegevust.

Res Publica nõudmine linnapea tagasiastumiseks on mitte midagi muud kui avalöök nende eurovalimiste kampaaniale. Piinlik, et võimumängudeks kasutatakse riiklikke struktuure. Rahandusministeeriumi autoriteedile see hästi ei mõju. Sellega ei õnnestu ka juhtida kõrvale tähelepanu riigi rahanduse kehvalt seisult. Eelmine IMF missioon jõudis järeldusele, et Eesti majanduse kõige nõrgemaks lüliks on Vene ajast säilinud eelarvestamise tehnoloogia rahandusministeeriumis, kus raha jaotamine toimub eeskätt eelmise aasta kulutuste tasemest lähtudes ja kus raha ümbersuunamised toimuvad poliitiliste lepete, mitte aga majandusliku otstarbekuse alusel.

Mitte Tallinna arvepidamises ei valitse korralagedus, vaid rahandusministeeriumis. Mitte Tallinn ei ole ajanud valet poliitikat, vaid Juhan Partsi valitsus. Vale poliitika on ka see ?kevadine mäng?, mida nüüd on alustatud.

Kinnitame tallinlastele, et jätkame praegust poliitikat 2005. aasta oktoobrikuiste valimisteni.

Kalle Kukk, rahandusministeeriumi nõunik:

Rahandusministeeriumi hinnangul vajab Tallinn eelarve tasakaalustamiseks vähemalt 450 miljoni kroonist negatiivset lisaeelarvet.

Lisaeelarve vajadus lähtub arvestusest, et linna eelarve juba koostati 227 miljoni krooni suuruse defitsiidiga.

Samuti on planeeritud, et linnavara müügist laekub 400 miljonit krooni, kuid parimal juhul õnnestub vara müüa 150?200 miljoni krooni eest. Sealjuures pole tõenäoline linnahalli müügi õnnestumine ja vara müük võib veelgi väiksemaks jääda.