ELi-välise toidu import takerdub mai alguses

Alates 1. maist ei tohi ettevõtjad ilma vastava litsentsita kolmandatest riikidest toidukaupu Eestisse tuua. Kauba importimisel kolmandatest riikidest on kaks võimalust: üldise litsentsi alusel, makstes kõrget tollimaksu või kvoodilitsentsi alusel soodustollimaksuga. Mõlema litsentsi väljastamise taotlusi hakkab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) vastu võtma aga alles esmaspäeval, 3. mail.

Tollimaksuvahe üldise ja kvoodilitsentsi alusel importimisel võib olla mitmekordne.

Impordilitsentsi saamiseks peab ettevõtja esitama PRIA-le taotluse, PRIA vaatab selle üle ning saadab edasi otsuse tegemiseks Euroopa Komisjonile. Viimane annab välja loa taotletud koguse impordiks või otsustab, et importida võib küll, kuid väiksema koguse.

PRIA kaubandustoetuste büroo juhataja Sander Pedaja sõnul peaks nädala jooksul olema selge, kas ettevõtja saab impordiloa ja millistel tingimustel. ?Mõningane seisak võib impordis tõesti tulla, sest loataotlusi hakkame vastu võtma 3. mail,? lisas Pedaja. ?Kuid me oleme valmis selleks, et ettevõtjad tulevad kohe nädala alguses lube taotlema.?

Litsentsi eest ei pea ettevõtja täiendavalt mingit lõivu maksma, küll aga on vaja täita kaks tingimust: taotleja peab olema PRIA registris registreeritud ning tal peab olema tagatiseks pangagarantii või sularaha. Tagatissumma saab ettevõtja tagasi pärast seda, kui kaup on Eestisse imporditud.

Kui pärast 1. maid saabub kolmandatest riikidest piirile toidukaup, mille kohta puudub impordilitsents, annab tolliamet võimaluse puudused kõrvaldada või kaup taas välja vedada. Kui puudusi ei kõrvaldata või kaupa välja ei viida, hõivab toll kauba ja seejärel see müüakse või hävitatakse.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaare sõnul antakse sel nädalal veel viimast lihvi ameti sisemistele juhenditele, vaadatakse üle infokanalite piisavus ja täpsustatakse tegevuskava kriisiolukorras käitumiseks.

?Oleme korraldanud klientidele mitmeid koolitusi ning neid toimub veel selgi nädalal,? rääkis Rõõmussaar.

Alkoholi, sh kolmandatest riikidest pärit veinide importija Dunkri Kaubanduse ostujuht Andres Villomann ütles, et kolmandate riikidega kauplemine läheb veidi keerulisemaks ning rohkem tuleb täita igasugu dokumente. ?Hinnad ka tõusevad, kuid mitte palju ? kroon-paar veinipudeli kohta,? ütles ta. ?Kallinevad T?iili, Lõuna-Aafrika, Argentina veinid.?

Samuti alkoholikaubandusega tegeleva ASi Avallone direktor Aivar Merisalu ütles, et tema ettevõte ei hakka kohe mai alguses impordilitsentsi taotlema. ?Meil on suur laovaru, elame maikuu rahulikult ära ja litsentsidega ei kiirusta,? ütles Merisalu.

Kolmandatest riikidest pärineb viiendik Eestisse imporditavast toidukaubast. Eriti palju imporditakse sealt kala, teravilja ning linnuliha.

Ühele menukamale puuviljale, banaanidele, rakendub maist kuni 10kroonine tollimaks kilo kohta.

Täpne tollimaksu suurus pole veel teada, sest see sõltub sellest, kui palju saavad ettevõtted Eestisse impordikvoodi alusel banaane tuua. Kui palju üks või teine importija impordikvooti saab ning kas üldse saab, on praegu veel ebaselge.

ASi Bambona nõukogu esimehe Eerik Protteni sõnul on teada vaid see, et 4.?7. mail jagatakse banaani impordikvoote. ?Kui palju me saame, pole aimugi,? ütles ta. ?Arvata võib vaid, et me ei saa kvooti kogu sellele kogusele, mis me Eestisse toome.?

Protteni sõnul on fakt, et banaanide hind tõuseb, seda just tollimaksu tõttu. ?Hinnatõus algab ilmselt mai keskel, sest mai esimesel nädalal saab veel sisse tuua lahtitollitud kauba, mis imporditakse vana süsteemi järgi,? rääkis ta.

Protteni sõnul lähevad samamoodi suure tollimaksu alla näiteks küüslauk, mis pole pärit EList, samuti Venemaalt pärit kurgid, tomatid ja arbuusid. Viimastele lisandub tollimaks 4 krooni kilo kohta, mis oli eelmisel hooajal arbuuside müügihind turgudel.