Rootsi näitab Eestit sarjates teadmatust

Gunilla Herlitz 27. aprill 2004, 00:00

Euroopa Liidul on alates 1. maist 10 uut liikmesriiki ja selle tulemusena 75 miljonit uut kodanikku. See on mitmes mõttes ajalooline sündmus, eeskätt Rootsile selle pikaajaliste ajalooliste sidemete tõttu paljude uute liikmetega, eelkõige Balti riikidega.

Rootsi ettevõtjad on Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega kontaktide loomisel olnud teerajajad. Rootslased ajasid varem raudse eesriide taga olnud riikidega äri pikka aega enne tõsise poliitilise koostöö algust.

Hoolimata kõigest sellest hoiatas Rootsi peaminister kogu Euroopat, et uus Euroopa viib sotsiaalse turismini ja inimesed idast tulevad sellistesse riikidesse nagu Rootsi, et sotsiaalkindlustussüsteemist kasu lõigata. Rootslasena on mul häbi, et mind esindab nii nappide teadmistega liider. Tõde on täiesti vastupidine. Majandusareng ja ulatuslikud ühiskondlikud muutused paljudes neist riikidest on viimase kümne kuni viieteistkümne aasta jooksul olnud erakordsed. Seda suures osas tänu sellele, et kasvavat majandust uutes riikides on juhtinud poliitikud, kes on valitud nende usu tõttu turumajanduse positiivsetesse väärtustesse.

Teiste hulgas on Eesti oma kodanike ja ettevõtete jaoks rajanud liberaalmajandusliku strateegilise aluse, mis on osutunud väga konkurentsivõimeliseks. Asjaolu, et kõiki, nii üksikisikuid kui ettevõtteid, maksustatakse sissetulekust sõltumatult sama määraga, ei hävita stiimulit lisapingutuse tegemiseks, mis on kiiresti kasvava majanduse eeltingimuseks.

Ma ei arva, et Eesti peaks sellest süsteemist ELiga liitudes loobuma. Liidus sees olles kipub harmoniseerimine väga kaua aega võtma. Arvan, et nüüd sõltub eestlastest endist, kas nad näitavad ülejäänud Euroopale, et selline süsteem on majanduslikult püsiv.

Turud uutes liikmesriikides kasvavad hullumeelse kiirusega ja tekkinud on terve uus edukate ettevõtjate põlvkond. Need inimesed on erinevad liikumapaneva jõu pärast, millele meie ?vanas? Euroopas lähedalegi ei saa.

Eesmärk saada Euroopa Liidu liikmeteks on selles protsessis muidugi olnud oluline, kuid mitte otsustava tähtsusega. Olen veendunud, et Euroopa Liidu laienemine toob kaasa suurema majanduskasvu ka Rootsis. See ei tähenda ainult suuremat konkurentsi meie koduturul, vaid ka Rootsi ettevõtete ligipääsu huvitavale tarbimisturule. Meie siin Rootsis peame ennast ette valmistama kohtumiseks loominguliste, dünaamiliste ja motiveeritud inimestega, kellel on tugev püüe oma elustandardit parandada. Uute liikmesriikide majandused on veel suhteliselt väikesed. Nende osa Euroopa SKPst on ainult viis protsenti. See osa aga suureneb. Ja see suureneb kiiresti. Ida-Euroopa kasvutempo on tunduvalt kõrgem kui Läänes.

Liberaalseid strateegiaid peegeldab ettevõtlusstatistika. Uutes liikmesriikides on rohkem ettevõtjaid, kes on ette valmistunud kõvasti töötama. Mitte ainult selleks, et rohkem raha teenida, vaid et aidata ka oma riike üles ehitada.

Peale selle on nendel riikidel suur eelis: nad ei pea võitlema sügavale juurdunud ühiskondliku skeptilisusega ELi suhtes, nagu see on Rootsis.

Pikka aega oleme me uuest Euroopast arvanud, et idapoolsetel riikidel on meilt palju õppida. Nii see enam ei ole. Nüüd on meie kord õppida teilt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:23
    Otsi:

    Ava täpsem otsing