Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna linn sõltub Sõõrumaa firmast
?Eelkõige on löögi all investeeringud,? ütles Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste. Ta kinnitas, et kui Linnahall mai lõpuks või juuni alguseks müüdud ei saa, tuleb linnal teha negatiivne lisaeelarve või külmutada investeeringud.
Halli osta sooviv Manutent ja linn pole veel kokkuleppele jõudnud. ?Linn on siiani öelnud, et meie pakutud lepingu variandid ei sobi. Ootame nende ametlikku pakkumist,? ütles Manutendi juhatuse esimees Märt Vooglaid.
Vajadus saada linnaeelarvesse 150 miljonit krooni paneb kiirustama ostu-müügilepingu sõlmimisega ja seab Urmas Sõõrumaa firma Manutendi eelisolukorda tingimuste esitamisel.
Koht läbirääkimisteks on Tallinna linna ja riigi rahalise panuse suurus Linnahalli renoveerimisel.
Vooglaid kinnitas, et nende nägemust mööda peaks linn katma renoveerimiskulud sajaprotsendiliselt.
Linn saab 11hektarilise mereäärse ala müügist Manutendile 150 miljonit krooni. Vajalike ehitustööde maksumus on 450 miljonit krooni, selgus äsja valminud, viimaste kuude jooksul kolmandast renoveerimise maksumuse eksperthinnangust. Lisaks peab linn iga aasta toetama halli ülalpidamist.
Ka riik ja kultuuriminister Urmas Paet on andnud põhimõttelise nõusoleku osaleda rahalise panusega Linnahalli säilitamises.
Tallinna linnale on Linnahalli müümine hädavajalik, sest linn on seadnud selle aasta investeeringud sõltuvusse linnavara müügist, mis on jäänud venima. 401 miljoni kroonisest müügiplaanist on kätte saadud vaid 15 miljonit krooni. Et Linnahallil on olemas ostjad, siis kokkuleppe saavutamisel laekuks raha kiiresti.
Seniks on seisavad investeeringud. ?Jooksevkulusid oleme piiranud erinevates üksustes käigu pealt, kuid see pole erakordne. Oleme teinud seda ka varem,? ütles Kallaste.
Linn võtab küll mais ka pikaajalist laenu 450 miljonit krooni, mis peaks samuti minema investeeringute katteks, kuid sellest suurem osa kulub veebruaris ja detsembris võetud lühiajaliste kokku 320 miljoni krooniste laenude katteks.