Raplamaa arengukonverents õpetas Euroopa Liidu abiraha koduõuele tooma

Kui ka maavanem tõstab käe, lisandub veelgi rahataotlejaid, nii et võib öelda, et ligi pooled osalenutest küsiksid tõukefondidest raha.

Pirgu mõisas Äripäeva korraldatud Raplamaa arengukonverentsi ajal oli liitumiseni ELiga veel mõni päev aega.

Kuidas siis Tallinnaga seotud Raplal Euroopa Liidu raha paremini taotleda, selle kohta andis nõu Eesti Ühispanga Euroopa Liidu projektide finantseerimise osakonna juht Mart Nõmper. ?Selles pole midagi uut ja keerulist,? lohutab Nõmper ja proovib ümber lükata kuuldusi, nagu oleks euroraha taotlemine üks tavamõistusele ületamatult keeruline asi.

Nõmper tõi näiteks Iirimaa, kes on ELiga liitumisest kõige suuremat kasu saanud: seal lõid näiteks 300 kohalikku farmerit oma kaubamärgi lambaliha müümiseks. Kõik 300 farmerit said suuremat tulu ja müüsid suuremaid koguseid. Kasutati sealjuures struktuurifondi raha, et kaubamärk luua ja sisse töötada.

Euroopa Liidu struktuurifondide raha on kõigil võimalik taotleda, need ei ole kuskil eelnevalt ära jaotatud, soovitab Nõmper.

ELi poolt finantseeritavaks arendusprojektiks on tema sõnul vaja nelja komponenti, mis ongi eduka rahasaamise valem: ideed, infot (millisest ELi programmist mida taotleda ja mille jaoks), tegijaid (ei piisa enda ressurssidest projekti kirjutamiseks ja elluviimiseks), raha (kunagi ei finantseerita 100% ühtki projekti, vaja on oma raha või panga raha).

Riskid on aga järgmised: ebapiisav projekti ettevalmistus (ei läbi tehnilise hindamise vooru, enne kui sisuliseks aruteluks läheb), projekti ebakorrektne teostamine: kui sihtotstarve muutub, võidakse kogu antud raha tagasi küsida.

Pirgu mõisas oli kohal ka kaks ministrit: rahandusminister Taavi Veskimägi ning regionaalminister jaan Õunapuu.

?Eesti on liitujatest kõige konkurentsivõimelisem,? ütleb Veskimägi, tuginedes World Economic Forumi andmetele. Eesti ei saa rahandusministri arvates aga jätkata samade meetoditega. ?Lahendus pole see, et me võtame täna liikmesriikide majanduspoliitilised ideed lihtsalt üle,? lisas Veskimägi.

Veskimägi arvates on Eesti eelised ettevõtlust stimuleeriv maksukoormus, läbipaistev ja tasakaalustatud eelarvepoliitika, sõbralik administratiivne keskkond, välisabi maksimaalne rakendamine ja ettevõtlust soosiv hoiak.

?Ilusasti kirjutamisest ei piisa,? sõnab euroraha saamise kohta arvatavasti kõige paremini eesti keelt rääkiv hollandlane Jan-Klaas Reicke, kes juhib Cycleplani, ettevõtet, mis tegeleb rahataotluste läbivaatamisega. ?Vaja on vaadata juhtimismaterjalide viimasele lehele, kus on tabel, mille järgi otsustatakse. Kõige esimene asi on projektiplaan,? soovitab Reicke. ?Kus ma olen ja kuhu tahan jõuda? Nendest kahest esimesest küsimusest tuleb kõigepealt alustada. Seejärel: kuidas. Tegevused on olulised alles pärast kahte esimest küsimust, inimesed aga alustavad kohe tegevustest pihta, kui kirjeldavad oma soove.?

Loomingulisus projekti kirjeldamisel on siiski ka vajalik. Öelda tuleb välja midagi uut, mis peaks projekti keskpärastest eristama.

Kasutada tuleb taotlemisel ?eurokeelt?. Reicke toob soovitava sõnavara näiteid: jätkusuutlikkus, keskkonna mõju, võrdsed võimalused, administratiivne suutlikkus, partnerlus.

Kuigi suur osa ettevõtjaid oli Raplamaal möödunud neljapäeval arengukonverentsil, käis maakonnas ettevõtlus samal ajal edasi, mida oli näha konverentsi vaheaegadel: Pirgu mõisa park oli täis mobiiliga helistavaid osalisi, kes pidevalt juhtnööre jagasid.