- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Eesti rahandusminister meenutab mulle üha enam mustlast, kes arvas, et hobust saab õpetada elama ilma söömata. Mustlane eksperimenteeris oma hobusega, aga minister tahab seda teha kõigi Eesti omavalitsustega.
Veskimägi on kusagilt kuulnud, et eelarve peab olema tasakaalus ja laenata pole hea ning arvab, et see ongi kogu valitsemiseks vajalik tarkus. Seejuures ei paista ta mõtlevat sellele, kas ka ta ise ei ole süüdi selles, et paljudel omavalitsustel tuleb sel aastal siiski raha laenata.
Nii näiteks kinnitas rahandusminister mullu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse eelnõud Riigikogule esitades: "oluline on rõhutada siin ka seda, et muudatused ei tule /.../ kohalike omavalitsuste arvelt". See on ju vale! Kui rahandusministeerium oleks tahtnud tulumaksuseaduse mõju riigi kanda jätta, poleks omavalitsustele tulu eraldamise määraks brutotulust pidanud saama mitte 11,4%, vaid 12%.
Selle asemel võtab rahandusministeerium omavalitsustelt ümmarguselt 200 miljonit krooni. Rahandusministri vale teeb eriti küüniliseks asjaolu, et ta kasutas 11,4% suuruse brutotulu jätmist omavalitsustele ettekäändena tasendusfondi kärpimiseks 280 miljoni krooni võrra.
Kokku tähendas see omavalitsustele peaaegu poole miljardi krooni suurust auku 2004. eelarveaastaks. Seda lisaks eelnevale 2 miljardi krooni suurusele alafinantseeritusele. Kõige enam kaotasid sellise reformi tõttu suurima keskmise brutosissetulekuga vallad ja linnad, nagu Viimsi ja Tallinna ümbruse vallad, aga ka Tallinn ja Tartu. Omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestamise üleviimine brutotulu alusele tähendas Tallinnale sel aastal umbes 120 miljoni kadu. Veel valelikum kui maksudega vassimine on rahandusministri väide, nagu elaks Tallinn teiste omavalitsuste arvel.
Tallinn, kus toodetakse pool Eesti SKTst, kus laekub suurim osa maksudest ning mis ise omavalitsusena kulutab alla 4% Eesti SKTst, ei saa teiste arvel elada. Küll pakub Tallinn inimestele mitmekümne kilomeetri raadiuses tööd ja tagab nende koduvaldadele suure osa tuludest. Samuti laekub Tallinnast lõviosa Eesti riigieelarvesse laekuvast käibemaksust ja aktsiisidest, millest Tallinna linn ei saa endale praktiliselt sentigi. Eesti riigieelarve elab Tallinna arvel, mitte vastupidi.
Oleme Tallinnas päris hästi toime tulnud ja tuleme ka edaspidi. Samas oleks riigi vastutustundlikuma poliitika korral kogu Eesti areng kiirem. Helsingi kulutab ühe elaniku kohta 96 000 krooni, meie aga 11 000. Just tänu sellistele kulutustele on Helsingi pääsenud maailma parimate investeerimiskohtade loetellu.
Lõpuks soovin teada, millega rahandusministeerium põhjendab seda, et aprillis laekus Tallinna eelarvesse ainult 132 miljonit krooni tulumaksu. See eeldab, et selleaastane aprillikuu brutotulu Tallinnas oli 18% väiksem kui selle aasta märtsis.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele