Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahandusminister näitab võhiklikkust

    Eesti rahandusminister meenutab mulle üha enam mustlast, kes arvas, et hobust saab õpetada elama ilma söömata. Mustlane eksperimenteeris oma hobusega, aga minister tahab seda teha kõigi Eesti omavalitsustega.
    Veskimägi on kusagilt kuulnud, et eelarve peab olema tasakaalus ja laenata pole hea ning arvab, et see ongi kogu valitsemiseks vajalik tarkus. Seejuures ei paista ta mõtlevat sellele, kas ka ta ise ei ole süüdi selles, et paljudel omavalitsustel tuleb sel aastal siiski raha laenata.
    Nii näiteks kinnitas rahandusminister mullu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse eelnõud Riigikogule esitades: "oluline on rõhutada siin ka seda, et muudatused ei tule /.../ kohalike omavalitsuste arvelt". See on ju vale! Kui rahandusministeerium oleks tahtnud tulumaksuseaduse mõju riigi kanda jätta, poleks omavalitsustele tulu eraldamise määraks brutotulust pidanud saama mitte 11,4%, vaid 12%.
    Selle asemel võtab rahandusministeerium omavalitsustelt ümmarguselt 200 miljonit krooni. Rahandusministri vale teeb eriti küüniliseks asjaolu, et ta kasutas 11,4% suuruse brutotulu jätmist omavalitsustele ettekäändena tasendusfondi kärpimiseks 280 miljoni krooni võrra.
    Kokku tähendas see omavalitsustele peaaegu poole miljardi krooni suurust auku 2004. eelarveaastaks. Seda lisaks eelnevale 2 miljardi krooni suurusele alafinantseeritusele. Kõige enam kaotasid sellise reformi tõttu suurima keskmise brutosissetulekuga vallad ja linnad, nagu Viimsi ja Tallinna ümbruse vallad, aga ka Tallinn ja Tartu. Omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestamise üleviimine brutotulu alusele tähendas Tallinnale sel aastal umbes 120 miljoni kadu. Veel valelikum kui maksudega vassimine on rahandusministri väide, nagu elaks Tallinn teiste omavalitsuste arvel.
    Tallinn, kus toodetakse pool Eesti SKTst, kus laekub suurim osa maksudest ning mis ise omavalitsusena kulutab alla 4% Eesti SKTst, ei saa teiste arvel elada. Küll pakub Tallinn inimestele mitmekümne kilomeetri raadiuses tööd ja tagab nende koduvaldadele suure osa tuludest. Samuti laekub Tallinnast lõviosa Eesti riigieelarvesse laekuvast käibemaksust ja aktsiisidest, millest Tallinna linn ei saa endale praktiliselt sentigi. Eesti riigieelarve elab Tallinna arvel, mitte vastupidi.
    Oleme Tallinnas päris hästi toime tulnud ja tuleme ka edaspidi. Samas oleks riigi vastutustundlikuma poliitika korral kogu Eesti areng kiirem. Helsingi kulutab ühe elaniku kohta 96 000 krooni, meie aga 11 000. Just tänu sellistele kulutustele on Helsingi pääsenud maailma parimate investeerimiskohtade loetellu.
    Lõpuks soovin teada, millega rahandusministeerium põhjendab seda, et aprillis laekus Tallinna eelarvesse ainult 132 miljonit krooni tulumaksu. See eeldab, et selleaastane aprillikuu brutotulu Tallinnas oli 18% väiksem kui selle aasta märtsis.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.