Uutest liitujatest eurokõlbulikud vaid Balti riigid ja Sloveenia

Eesti ja Leedu plaanivad eurotsooniga ühinemise protsessi alustada veel enne suve, Sloveenia ja Küpros hiljem aasta jooksul, mis tähendaks euro käibeletulekut 2007. a.

Suuremate riikide puhul pole ühinemine reaalne enne kümnendi lõppu.

Tuleval nädalal teeb Komisjoni uus rahandusvolinik Joaquin Almunia ilmselt ettepaneku hoiatada Poolat, Ungarit, T?ehhit, Slovakkiat, Küprost ja Maltat, kelle eelarvedefitsiit on üle lubatud piiri, kirjutas eile võrguväljaanne EUObserver.

Eurotsooni praegusest 12 liikmest on eelarvedefitsiit üle lubatud 3% piiri SKTst kolmel riigil, sealhulgas kõigil suurtel.

Uutele riikidele oleks hoiatus signaal, et nad alustaks majanduse ?eurokorda? viimist ilma viivitusteta. ?Oleks suur viga, kui me (Maastrichti) lepingu tingimusi kohe rakendama ei asuks,? ütles Almunia ajakirjanikega kohtudes.

Teisalt ei soovita ei Euroopa Keskpank, IMF, EBRD ega paljud muud eksperdid uusliikmetel kiirustada, ehkki juriidiliselt on kõik kohustunud euroga ühinema. Põhjuseks on nende riikide majanduslik mahajäämus, mis nõuab kiiremat kasvu, kõrgemat inflatsiooni ja suuremat paindlikkust kui eurotsooni raamid võimaldavad.

Perspektiivis pole aga eurotsooni tingimustest ja nn stabiilsuspaktist nende tagamiseks pääsu, ütles Euroopa poliitikauuringute keskuse CEPS juht Daniel Gros. Eriti peaks defitsiite ohjama Saksamaa ja teised ELi (suur)riigid, mille majanduskasvu potentsiaal on aeglustunud ning elanikkonna vananemine toob eelarvele pigem kasvava kui kahaneva koormuse. ?3% defitsiidi piir on isegi liiga helde, asjad ei lähe paremaks,? ütles Gros. Kui Euroopa tahab, et maksukoormus tulevikus ei tõuseks, peaksid eelarved praegu olema tasakaalu lähedal või ülejäägis.

Selle asemel otsustas Saksa valitsus, mille eelarvedefitsiit lööb uue rekordi, kokkuhoiukursilt ära keerata ja kulude tõstmisega majanduskasvule hoog sisse saada, kirjutasid nädalavahetusel Saksa ajalehed. See tähendab, et Saksamaa eelarvedefitsiit ületaks 3% piiri ka tuleval aastal ehk neljandat aastat järjest.

Saksa rahandusminister Hans Eichel väitis, et defitsiidist ei saa välja ilma majanduskasvu kiirendamata, mida tänavu prognoositakse napilt 1,5%. Daniel Gros ütles, et defitsiidi suurendamine ei aita, sest muudab tarbijad veelgi ettevaatlikumaks. Protestivad ka Saksa tööstuse ja tööandjate liidud, hoiatades, et ?ekspansiivne eelarvepoliitika, mida rahastatakse võlaga, konjunktuuri ei tugevda.?

Samuti näitasid uuringud, et ka valitsuse maksukärped ei ergutanud tööpuuduse ja pensionide pärast muretsevaid sakslasi rohkem kulutama. Aitavad vaid kiired reformid, ütles Gros.

Euroopa Keskpank, Eesti Pank ja Eesti valitsus näevad Eesti kiiret liitumist eurotsooniga, ent tähtaega paika pandud pole.

?Takistusi Eesti kiirele liitumisele eurotsooniga ei ole,? ütles üleeile Euroopa Keskpanga juhatuse liige Tommaso Padoa-Schioppa pärast seda, kui oli pidanud Eesti Panga 85. aastapäeva konverentsil ettekande.

Euroopa Keskpanga viimane aruanne märkis, et uutel liitujatel pole mõtet eurotsooniga liitumisega kiirustada. ?See käis vaid mõnede riikide kohta,? ütles Padoa-Schioppa. Tema sõnul sõltub eurotsooniga liitumine riikide majandusnäitajatest ja Eestil on näitajad väga head. Padoa-Schioppa oli eile Eestis esimest korda.

Padoa-Schioppa oli liitunud riikide majandusest väga heal arvamusel. Tema sõnul täidavad mitmed uued liitujad rohkem rahaliidu kriteeriume kui vanad olijad. See tuleneb asjaolust, et varem oli uutel liitujatel aega nõudeid täita pärast liitumist. Uued liitujad peavad nõuded täitma varem.

Eesti Panga president Vahur Kraft ütles eile, Eesti loodab liituda Euroopa rahaliiduga ühena esimestest uutest liitujatest. Eile tegi keskpank esimese osamakse Euroopa Keskpangale ja juunis kuulutatakse välja konkurss euromündi rahvusliku kujunduse leidmiseks. Krafti sõnul peaks Eesti olema valmis Euro kasutuselevõtuks 2006. aasta keskpaigaks.

Peaminister Juhan Parts märkis samuti, et Eesti eesmärk on olla rahaliiduga esimeste uute liitujate hulgas, ent kuupäeva pole paika pandud. ?Euro kiirem kasutuselevõtt eristaks meid teistest,? ütles Parts.