Uutest liitujatest eurokõlbulikud vaid Balti riigid ja Sloveenia

Eurotsooni praegusest 12 liikmest on eelarvedefitsiit üle lubatud 3% piiri SKTst kolmel riigil, sealhulgas kõigil suurtel.

Uutele riikidele oleks hoiatus signaal, et nad alustaks majanduse ?eurokorda? viimist ilma viivitusteta. ?Oleks suur viga, kui me (Maastrichti) lepingu tingimusi kohe rakendama ei asuks,? ütles Almunia ajakirjanikega kohtudes.

Teisalt ei soovita ei Euroopa Keskpank, IMF, EBRD ega paljud muud eksperdid uusliikmetel kiirustada, ehkki juriidiliselt on kõik kohustunud euroga ühinema. Põhjuseks on nende riikide majanduslik mahajäämus, mis nõuab kiiremat kasvu, kõrgemat inflatsiooni ja suuremat paindlikkust kui eurotsooni raamid võimaldavad.

Perspektiivis pole aga eurotsooni tingimustest ja nn stabiilsuspaktist nende tagamiseks pääsu, ütles Euroopa poliitikauuringute keskuse CEPS juht Daniel Gros. Eriti peaks defitsiite ohjama Saksamaa ja teised ELi (suur)riigid, mille majanduskasvu potentsiaal on aeglustunud ning elanikkonna vananemine toob eelarvele pigem kasvava kui kahaneva koormuse. ?3% defitsiidi piir on isegi liiga helde, asjad ei lähe paremaks,? ütles Gros. Kui Euroopa tahab, et maksukoormus tulevikus ei tõuseks, peaksid eelarved praegu olema tasakaalu lähedal või ülejäägis.

Selle asemel otsustas Saksa valitsus, mille eelarvedefitsiit lööb uue rekordi, kokkuhoiukursilt ära keerata ja kulude tõstmisega majanduskasvule hoog sisse saada, kirjutasid nädalavahetusel Saksa ajalehed. See tähendab, et Saksamaa eelarvedefitsiit ületaks 3% piiri ka tuleval aastal ehk neljandat aastat järjest.

Saksa rahandusminister Hans Eichel väitis, et defitsiidist ei saa välja ilma majanduskasvu kiirendamata, mida tänavu prognoositakse napilt 1,5%. Daniel Gros ütles, et defitsiidi suurendamine ei aita, sest muudab tarbijad veelgi ettevaatlikumaks. Protestivad ka Saksa tööstuse ja tööandjate liidud, hoiatades, et ?ekspansiivne eelarvepoliitika, mida rahastatakse võlaga, konjunktuuri ei tugevda.?

Samuti näitasid uuringud, et ka valitsuse maksukärped ei ergutanud tööpuuduse ja pensionide pärast muretsevaid sakslasi rohkem kulutama. Aitavad vaid kiired reformid, ütles Gros.

Euroopa Keskpank, Eesti Pank ja Eesti valitsus näevad Eesti kiiret liitumist eurotsooniga, ent tähtaega paika pandud pole.