- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,81%39 662,18
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühispank teenis I kvartalis 187 mln kr puhaskasumit
Eesti Ühispanga Grupp avaldas täna oma 2004. aasta I kvartali tulemused, mille kohaselt oli grupi puhaskasum 187 miljonit krooni.
Ühispank tõstis oma arengus esile järgmisi näitajaid:
· Puhaskasum kasvas aastaga 42% moodustades 187 mln krooni (132 mln krooni eelmise aasta tulemus).· Tegevuskasum kasvas aastaga 21%, ulatudes 175 mln kroonini(145).· Tegevustulud kasvasid 13%, tegevuskulud suurenesid 5%.· Efektiivsus paranes: tegevuskulu-tulu suhe 48,0% (51,5%).· ROE kasvas 24,0%-ni (20,7%).· Laenu- ja liisingportfelli maht kasvas 32% moodustades 22,5 miljardit krooni (17,0).· Klientide paigutused s.h. deposiidid, fondid ja võlakirjad, moodustas I kv lõpus 19,3 miljardit krooni(16,0).· Moody"s tõstis Eesti Ühispanga pikaajalise reitingu tasemelt A2 tasemele A1.
Tegevustulud kasvasid aastaga 12,6% ulatudes 337 miljoni kroonini (299). Puhas intressikasum kasvas 11,2% moodustades 212 miljonit krooni (190). Vaatamata jätkuvale laenumahtude kiirele kasvule vähenesid intressitulud pangandustegevusest aastataguse ajaga 3% tulenevalt madalamatest intressimääradest moodustades 236 miljonit krooni (243). Intressitulu liisingtegevusest kasvas 23,0% moodustades 84,6 miljonit krooni(68,8). Intressikulud vähenesid 10,2% tingituna intressimäärade langemisest moodustades 109 miljonit krooni (122).
Puhas teenustasu kasum moodustas 93,9 miljonit krooni (79,4) olles aastaga kasvanud 18,2%. Suurima osa kasvust andsid väärtpaberiturutehingutest saadavad tulud.
I kv lõpuks oli Ühispank väljastanud üle 43 tuhande Magnetkaardi, olles kasvanud aastaga 21%. Deebetkaartide kasv on olnud aastaga 16,4% moodustades 25,5%-lise turuosa(23,1%). Internetipanga lepingute arv on selle aasta märtsi lõpu seisuga üle 289 tuhande lepingu, olles kasvanud aastaga 39% ja moodustades turuosaks 32,6% (29,8%).
Kasum finantstegevusest moodustas 20,9 miljonit krooni jäädes samale tasemele eelmise aastaga (21,0). Muud tulud kasvasid aastaga 22,8% moodustades I kvartali lõpus 10,6 miljonit krooni(8,6).
Tegevuskulud moodustasid 162 miljonit krooni kasvades aastaga 4,9%. Tegevuskuludest 53% moodustasid tööjõukulud (52%). Tööjõukulud kasvasid aastaga 8,9% moodustades 86 miljonit krooni (79). Töötajate arv suurenes 53 võrra 1358-ni. Täiskoha ekvivalent kasvas 37,8 võrra 1328,5?ni. Kulu-tulu suhe oli esimeses kvartalis 48,0% (51,5%) kajastades jätkuvat efektiivsuse kasvu.
Netolaenukahjumiks kujunes +0,5 miljonit krooni. Uusi allahindlusi moodustati 9,0 miljoni krooni ulatuses (20,4), tagasi saadi 9,5 miljonit krooni (4,4).
Mitteteenivate laenude maht vähenes aastaga 52% ning nende suhe laenuportfelli moodustab 1,06% (2,95). Allahindluste suhe kogu laenuportfelli on 1,2% (1,6%).Grupi laenu-ja liisingportfell kasvas 32% moodustades 22,5 miljardit krooni (17,0). Laenu- ja liisingu turuosa kasvas aastaga 1,5 protsendipunkti võrra 31,1%-ni. Turuosa kasvas nii era- kui firmalaenude osas.Panga laenuportfell kasvas 33% moodustades 17,0 miljardit krooni (12,7). Grupi liising- ja faktooringportfelli maht kasvas aastaga 30% 5,5 miljardi kroonini (4,3). Uute liisinglepingute maht oli esimeses kvartalis 894 miljonit krooni(639), mis andis turuosaks 36,8% (26,0%).
Ühispanga elukindlustus kogus esimeses kvartalis kindlustuspreemiaid 41,0 miljonit krooni (28,3), mis on 44,7% rohkem kui 2003.a I kvartalis. 75% preemiatest moodustasid traditsioonilised (92%), 25% investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (8%). Tulumaksusoodustusega kindlustuspreemiaid oli 16,2 miljonit krooni ehk 39% kogutud preemiatest. Hüvitisi maksti esimeses kvartalis välja 8,9 miljoni krooni eest (2,7). Ühispanga Elukindlustuse preemiate turuosa moodustas I kv lõpus 23,1% sh. uute lepingute turuosa 32,1%( 24,8%).
Klientide hoiuste maht kasvas aastaga 8,2% moodustades 14,3 miljardit krooni (13,2). Nõudmiseni hoiused kasvasid 7% ning moodustasid 8,0 miljardit krooni (7,4). Tähtajalised- ja säästuhoiused kasvasid 8% moodustades 6,0 miljardit krooni (5,6).
Hetkel kuum
Ühispanga Varahalduse poolt hallatavate avatud investeerimisfondide maht on aastaga kasvanud üle 965 miljoni krooni s.o. 57,7%. Käesoleva aasta I kvartali lõpus oli fondide kogumaht 2,6 miljardit krooni (1,7), andes Ühispangale 33,3% turuosa.Ühispanga Rahaturufondi maht on aastaga kasvanud 533 miljonit krooni, hallates 1,8 miljardit krooni ja omades 43,8%-list turuosa. Investeeringud Ühispanga II samba pensionifondidesse moodustavad 335 miljonit krooni, andes 25,4% turuosa (23,3%). Ühispanga III samba pensionifondi on investeeritud üle 45 miljoni krooni. Võlakirjafond on kasvanud aastaga 17% hallates 293 miljonit krooni, mis annab 19,3%-lise turuosa (17,5%). Kasvufondi maht kasvas aastaga üle 3,4 korra moodustades I kvartali lõpuks 119 miljonit krooni (35).
Ühispanga grupi klientide paigutused s.h. deposiidid, võlakirjad ja fondid, moodustas I kv lõpus 19,3 miljardit krooni(16,0).
Ühispanga Grupi kapitali adekvaatsus oli 12,54% (12,52%). Tier I suhtarv oli 11.39% (11.09%). Riskiga kaalutud varade maht ulatus 21,0 miljardi kroonini (16,8), riskiga kaalutud bilansivälised tehingud moodustasid 1,9 miljardit krooni (1,8).
Omakapitali tulukus tõusis 24,02%-le (20,72%). Varade tulukus kasvas 2,82%-le (2,43%).
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele