WSJ: Eurooplased on huvi aktsiate vastu minetanud

See on halb ettevõtetele, kes loodavad saada raha avalike esmaemissioonide kaudu, kirjutas ajaleht. Näiteks Deutsche Postbank AB, kes plaanib IPOt järgmisel kuul, loodab müüa alla 20 protsendi 2,5 miljardi euro (39 miljardi krooni) suurusest emissioonist erainvestoritele, mis on tunduvalt vähem kui 2000. aastal toimunud Deutsche Telekomi 12,9 miljardi euro suurune IPO, millest erainvestoritele läks kaks kolmandikku. Selle aasta Euroopa ühe suurema, Belgia telekomioperaatori Belgacom SA avaliku esmaemissiooni märkis 145 000 belglast, kes ostsid 17 protsenti emissiooni mahust.

Üheks põhjuseks, miks eurooplased on ameeriklastest ettevaatlikumad, on asjaolu, et viimase börsikrahhi käigus langesid Euroopa aktsiaturud USAst enam. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes võrreldes 2000. aasta tipuga 36 protsenti, Euroopa suuremad aktsiaturud 60%. Ja kui täna on Dow tipuga võrreldes 15 protsenti madalam, siis Euroopa aktsiaturgudel jääb tipust puudu üle 40 protsendi.

Uuringukeskuse GfK Ad Hoc Research Worldwide andmetel omab Lääne-Euroopas aktsiaid vaid 14 protsenti kodumajapidamistest ja 10 protsenti aktsiafondide osakuid. See on vähem isegi kui USA 30ndate aastate majanduskriisi ajal. 2002. aastal aktsiaid 49 protsendil ameeriklastel, neist 89 protsenti omas aktsiafondide osakuid.