Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
WSJ: Eurooplased on huvi aktsiate vastu minetanud
Pärast aktsiaturgude madalseisust üle saamist on USA erainvestorid taas platsis, kuid eurooplased vaatavad endiselt kõrvalt, kirjutab Wall Street Journal.
See on halb ettevõtetele, kes loodavad saada raha avalike esmaemissioonide kaudu, kirjutab ajaleht. Näiteks Deutsche Postbank AB, kes plaanib IPOt järgmisel kuul loodab müüa alla 20 protsendi 2,5 miljardi euro (39 miljardi krooni) suurusest emissioonist erainvestoritele, mis on tunduvalt vähem kui 2000. aastal toimunud Deutsche Telekomi 12,9 miljardi euro suurune IPO, millest erainvestoritele läks kaks kolmandikku. Selle aasta Euroopa ühe suurema, Belgia telekomioperaatori Belgacom SA avaliku esmaemissiooni märkis 145 000 belglast, kes ostsid 17 protsenti emissiooni mahust.
Üheks põhjuseks, miks eurooplased on ameeriklastest ettevaatlikumad on asjaolu, et viimase börsikrahhi käigus langesid Euroopa aktsiaturud USAst enam. Dow Jonesi tööstuskeskmine langes võrreldes 2000. aasta tipuga 36 protsenti, Euroopa suuremad aktsiaturud 60%. Ja kui täna on Dow tipuga võrreldes 15 protsenti madalam, siis Euroopa aktsiaturgudel jääb tipust puudu üle 40 protsendi.
Uuringukeskuse GfK Ad Hoc Research Worldwide andmetel omab Lääne-Euroopas aktsiaid vaid 14 protsenti kodumajapidamistest ja 10 protsenti aktsiafondide osakuid. See on madalam isegi USA 30ndate aastate Suure majanduskriisi ajal. Ameeriklastest omasid 2002. aastal aktsiaid 49 protsenti (osaliselt küll tööandja pensioniplaani kaudu) ja 89 protsendil oli neist aktsiafondide osakuid