Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Diplomaat ettevõtja teenistusse!

    Eesti Vabariigis hakkab ümber saama projektidiplomaatia ajastu. See on positiivne: mõlemad suurprojektid ? EL ja NATO ? on esiotsa edukalt välispoliitika mõistes põhietapi läbinud. EL on juba nüüd ennekõike sisepoliitika.
    Asjaolu, et meie välispoliitika professionaalid on viimase kümnendi vältel põhiliselt kahel eelpool nimetatud suunal hõivatud olnud, annab tunda teiste võimalike välispoliitiliste eesmärkide kasinamas profileerituses. Kindlasti ei ole see etteheide, sest põhjused on ju tõepoolest kõigile mõistetavad. Nüüd aga on aeg ümber orienteeruda. Üheks oluliseks uueks eesmärgiks peab riik (eriti välisteenistus) seadma äridiplomaatia jõulise rakendamise välisesinduste kaudu.
    Tagantjärele leiab suur osa välispoliitika eksperte, et Ameerika Ühendriikide eelmise presidendi Bill Clintoni välispoliitiline prioriteet oli just nimelt majandusdiplomaatia. Eesmärk oli avada poliitiliste meetmetega USA ettevõtjatele uusi turge, välispoliitika seoti tugevalt majanduse arenguvajaduste külge. Ka Eesti riik jõuab arusaamisele, et välispoliitika saab lähtuda ainult meie rahvuslikest huvidest, Eesti eripäradest. On ju loogiline, et huvid, mida meie diplomaadid teenivad maailma tasandil, on tihedasti seotud kohalike arenguvajadustega. Belgia Kuningriigi Välisministeerium viis 1998. a läbi uuringu, kus enamus küsitletud välisministeeriumidest erinevates riikides tõdesid, et esmaseks eesmärgiks on nad seadnud oma riigi majanduslikud huvid. Sarnast suhtumist peame minu arvates ootama oma ametnikelt ka Eestis.
    Möönan, et omaette probleem on Eesti majanduslike huvide täpne määratlemine. Siin on kindlasti vajalik erinevate ministeeriumide panus ? pean eelkõige silmas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, aga kindlasti ka põllumajandusministeeriumi ja teisigi. Samas tuleb tunnistada, et ettevõtjate huve võivad paberil konsolideerida ning kokku võtta küll ametnikud, aga määravaks infoallikaks peaksid ikkagi kujunema Eesti ettevõtjad ise. Siin peavad tänasest oluliselt enam aktiivsust üles näitama Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonid ? olgu need siis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Suurettevõtjate Assotsiatsioon või Eesti Tööandjate Keskliit. Sealt peab tulema informatsioon: millistel turgudel on ettevõtjad täna aktiivsed? Vaadates tulevikku, milliseid uusi turge näevad nad tooraine allikana või ekspordituruna? Millist informatsiooni ekspordi sihtturgudel toimuva kohta vajaksid nad senisest enam?
    Kui mündi üks külg on poliitilise raamistiku andmine ning sihtide seadmine, siis teine on poliitiliste eesmärkide elluviimine ametnike tasandil. Siin lasub põhiraskus välisministeeriumil, meie saatkondadel ja esindustel suursaadikutest konsuliteni. Kui Eesti ettevõtja osaleb Saksamaal hankekonkursil või otsib koostööpartnerit, on riigi abi ja tugi hädavajalik. Meie esindajad välisriikides ei peaks piirduma vaid reageerimisega, vaid ka ennetavalt olulist informatsiooni jagama. On vaja lahendada küsimused, kuidas meie ettevõtjatele huvipakkuvatest hankekonkurssidest või võimalikest ühisprojektidest teada anda, kuidas ettevõtjaid aktiivselt kaasata, kuidas suurendada ?raha koju toomise? tõenäosust.
    Belgia näide on tegelikult väga õpetlik. Tegemist on väikeriigiga, kellel looduslike ressurssidega uhkeldada võimalik ei ole ning keda ümbritsevad võimsad majandusjõud. Majandusdiplomaatia ? näiteks ekspordi edendamiseks ? ei ole sellises olukorras enam kõrvaltegevus, vaid pigem eksistentsiaalne küsimus. Eesti väliskaubandusbilanssi vaadates on selge, et Euroopas hakkamasaamiseks ja enda kehtestamiseks on jõulisel majandushuvidest lähtuval välispoliitikal ning sellest johtuval diplomaatkonna hoiakul veelgi määravam tähendus.
    Autor: Tiit Matsulevit?
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.