Millal sobib laovarude juhtimine tarnijale anda?

Uut ülesannet ootame e-posti aadressil [email protected]

Millal sobib laovarude juhtimiseks tarnija juhitud kaubavarude (VMI) kontseptsioon?

VMI-kontseptsioon sobib kõigil neil puhkudel, mil:

- klient on valmis osaliselt avama ja muutma tarnijale reaalajas nähtavaks oma laoarvestuse, ning- tarnija on huvitatud iseseisvast kliendi varude taseme jälgimisest ja nende täiendamisest.

Omavahel peavad olema eelnevalt kokku lepitud varude täiendamise tasemed ja täiendavate partiide suurused. Tarneaegade ja nende võimalike kõikumistega seonduvad nüansid jäävad kõik tarnija arvestada. Kontseptsiooni eeldus on tarnija-kliendi püsisuhe.

VMI ei ole mõeldav üksikostude puhul, ka mitte selliste klientide ja kaubagruppide puhul, mil ostud sooritatakse näiteks pöördoksjoneid vms vähempakkumistehnikaid kasutades.

Tarnija juhitava kaubavaru (VMI) kontseptsiooni kasutatakse enamasti jaekaubanduses. Lähedasi kontseptsioone (Just-In-Time, Efficient Customer Response ehk ECR jt) on rakendatud kõikvõimalikes muudes harudes ja tarneahela erinevates osades. VMI näol on enamasti tegemist varude juhtimise alase koostööga kaupluse ja tarnija vahel.

VMI kasutuselevõtmise peamisteks eeldusteks on usaldus ja valmidus investeerida ühisesse infosüsteemi. Kuna usalduse võitmine nõuab aega, ei pruugi VMId kasutav kauplus olla kohe valmis seda iga uue tarnija suhtes rakendama.

VMI kasutamine on eriti otstarbekas harudes, kus tuleb tegeleda paljude erinevate toodetega (näiteks kontoritarbed, toidukaubad).

Samuti võib VMI anda tuntava positiivse impulsi harudes, kus nõudlus võib kiiresti muutuda ja tarnija vajab seetõttu pidevalt täpset infot müüginumbritest lõpptarnija juures.

VMI toob üldjuhul kaasa varude vähenemise ja aitab vältida puudujääkide (stock-outs) esinemist. See on süsteem, mis aitab headel firmadel muutuda veel paremaks.

Kui kaupluse ja tema tarnijate vahel on probleeme suhtlemise või tarnetähtaegadest kinnipidamisega, ei muuda VMI kasutuselevõtt olukorda paremaks, pigem vastupidi.

Lisaks mõlema organisatsiooni juhtkonna toetusele on kontseptsiooni edukaks rakendamiseks vajalik ka töötajate (eriti müügi- ja varude juhtimisega seotud personali) mõistev suhtumine ja pühendumine.

VMI sobib enam:

- stabiilse ja dünaamilise müügikeskkonnaga müügiettevõttele, kes on lõpptarbija ees viimaseks müügilüliks ? näiteks jaekauplus. VMI eelduseks on kehtestatud reeglid kauba müüja ja tarnija vahel.- tarneahelas, kus tarneahela iga lüli ehk tootja, edasimüüja või vahendaja juhindub nõudlus-, mitte pakkumisahela printsiibist, ehk laovaru iseenesest ei pane lõpptarbijat kaupa ostma. Lõpptarbija ostab kauba, kui ta seda vajab. Toode on tarneahelast müüdud alles siis, kui lõpptarbija on selle ära ostnud.

Igapäevaelus avame joogikraani siis, kui vett vajame, mitte ei hoia kuu jooksul tarbitavat vett anumas.

Mida rohkem on lülisid tarneahelas, kus igaüks tegeleb müügiprognooside koostamisega, seda suurem on prognooside hälve summeeritult. Nimelt juhindutakse üldjuhul varude vajaduste prognoosimisel ?valemist?: varude taastamise periood × maksimaalne prognoositav nõudlus (ei taheta müügist ilma jääda) × tarne usaldusväärsus (Murphy).

See on ebaefektiivne tarneahel ? suuremad kulud ladustamisele, tellimuste esitamisele-käsitlemisele, suured laovarud, peale selle esinevad tarneaugud.

VMI sobib vähem:

- eripäraste toodete müügiks, näiteks eksklusiivsed tooted, niinimetatud trendikaubad;- väga ebadünaamiliselt müüdava kauba puhul, nt hooajalised kaubad;- müügiorganisatsioonile, kellele on iseloomulik sellise ebadünaamiliselt müüdava kauba müük, mille tarneaeg on arvestatava kestvusega ning kauba ostjaks on klient, kellel kaupa kohe vaja läheb.

Mida VMI annab:

- tarnijale võimaluse dünaamiliseks tootmiseks/teenindamiseks ? tulemuseks tagatud kõrgem tarnekindlus;- laoseisu vähenemine kogu tarneahela ulatuses;- kogu tarneahela tellimis- ning planeerimiskulude vähenemine;- tarnijal võimalus pakkuda toodet optimaalse hinnaga; võimaldab tagada kvaliteetseimat teenust ? võidab tarneahela iga lüli;- vigade, nagu tellimisvead, planeerimisvead, andmete sisestamise vead, vähenemine tarneahelas;- toote potentsiaalse vajaduse nägemine enne, kui toode tellitakse;- kogu tarneahelas väiksemate varudega parema saadavuse tagamine;- avatud võimalus täiendavate varude omandamiseks täpselt vajalikus koguses.