Eesti andis Soome survele järele

Kristiina Randmaa 28. mai 2004, 00:00

Üleeilsel Eesti ja Soome peaministrite ühisel pressikonverentsil ütles Soome peaminister Matti Vanhanen, et ta on aastaid julgustanud Eestit tõstma alkoholi aktsiisimäärasid. ?Kui Eesti otsustab aktsiisi tõsta, kergendab see ka Soome võimalusi. Sellest saavad mõlemad kasu,? vahendab Vanhaneni sõnu Helsingin Sanomat.

Eesti peaminister Juhan Parts teatas oma kolmapäevasel Soome visiidil, et tema juhitud valitsuse kavandatav aktsiisitõus võib kergitada Eestis kange alkoholi hindu kuni viiendiku võrra.

Eile kinnitas rahandusminister Taavi Veskimägi, et kange alkoholi aktsiisimäära tõstmine 20% on sisse kirjutatud 2005. aasta riigieelarve strateegiasse ja see oleks kompensatsioon üksikisiku tulumaksu langetamisele. ?Kokkulepet Soomega ei ole,? vastas Veskimägi küsimusele, kas kange alkoholi aktsiisitõus võiks olla allumine Soome valitsusringkondade survele.

Samas on Soome meedia kirjutanud, et Soome parlamendi maksutöögrupp käis aprillis tasahilju Tallinnas ja kohtus Riigikogu rahanduskomisjoni ning rahandusministeeriumi esindajatega. Kohtumisel oli arutluse all Eesti maksusüsteem.

?Kindlasti on see Soome riigi lobi,? hindas Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop siinse valitsuse ootamatult väljapakutud aktsiisitõusu ideed. Noobi hinnangul on ka ELi lobi tuntav, sest süsteemid ei toimi, kui naaberriikide aktsiisid erinevad teineteisest rohkem kui kaks korda.

Tarmo Noop märkis, et õlletootjana ta tervitab plaani, sest kange alkoholi aktsiisimäära kergitamine tõstab lahjema alkoholi ja õlle konkurentsivõimet. Tema sõnul on viimase nelja aastaga õlle tarbimine suurenenud 11%, samas kui kange alkoholi puhul on näitaja 60%.

Viinatootjad on muudatuse suhtes vaenulikud, ennustades, et aktsiisitõus lükkab taas hoo sisse salaviina levikule ning aktsiisi laekumine riigieelarvesse ei täida ootusi.

Ofelia tegevjuht Outi Siven meenutas, et kui alkoholiaktsiisi eelmisel korral 1999. aastal 26% tõsteti, vähenes legaalse alkoholi ostmine kolmandiku võrra ja aktsiiside laekumine kahanes. ?Sama juhtub tõenäoliselt jälle,? lisas ta.

Siveni sõnul võiks valitsus riigieelarve laekumisi suurendada, tabades salaviinamüüjaid, kes erinevatel hinnangutel müüvad umbes 10% kange alkoholi mahust.

Ka turuliidrist viinatootja Liviko nõukogu esimees Enn Kunila sõnas, et kui eesmärk on saada aktsiisitõusuga lisatulu eelarvesse, siis ajalugu on näidanud, et seda ei saavutata.

Kunila sõnul tähendab aktsiisitõusust tulenev viinaliitri hinna 15kroonine tõus mõnele elanikkonna grupile tohutut vahet ning suunaks otse salaviinamüüjate juurde.

Eesti alkoholiaktsiisi kergitamise idee on kokku langenud Euroopa Komisjoni avaldusega, milles teatati, et peagi tehakse ettepanek tõsta liikmesriikide alkoholiaktsiisi miinimummäära. Kesko Foodi juhatuse liige Raimo Ilveskero sõnas, et tema meelest on loomulik, kui ELi aktsiisimäärad lähiajal üksteisele lähenevad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:29
    Otsi:

    Ava täpsem otsing