Ühispanga optsiooni-aktsiad kadusid 1997. a suvel

1997. aasta 1. oktoobri Äripäev kirjutas, kuidas äriregister kinnitas 4. septembril Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumise ning pank sai juurde 5 miljonit aktsiat. Nendest aktsiatest 2,6 miljonit on Ühispanga töötajate aktsiaoptsiooni objektiks, 1,8 miljonit kuulub Merita Panga klientidele ning 0,6 miljonit aktsiat müüs Ühispank juunis oma klientidele turuhinnaga, kirjutas Äripäev.

Sama aasta aprillis otsustas panga nõukogu, et optsioonideks oma töötajatele lähevad kõik 5 miljonit aktsiat. Kuu aega varem oli panga juht Ain Hanschmidt öelnud, et aktsiad müüakse senistele aktsionäridele või suurele investorile.

Ühispanga tippjuhtide ja võtmetöötajate motiveerimisele suunatud aktsiaoptsiooni lepingu alusel said töötajad osta Ühispanga aktsiaid hinnaga 15 krooni aktsia. 1997. aasta sügisel börsibuumi tippajal küündis Ühispanga aktsia turuhind 100 kroonini.

Mitmed Ühispanga endised võtmetöötajad on kinnitanud, et nemad pole optsiooni-aktsiaid saanud. Teadaolevalt jagasid aktsiad omavahel panga toonased ja ka praegused juhid Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter ja võtsid välja kokku tulu üle 100 miljoni krooni. Hanschmidt on ametlikult deklareerinud oma tolle perioodi tuluks vaid paarkümmend miljonit, millelt ta maksis ka maksud.

Hanschmidt ega Kitter pole seni andnud vastust küsimusele, kellele optsiooni-aktsiad läksid ja kes nende müügist tulu said. ?Loeme piisavaks eelnevalt öeldu ja peame õigeks, et edaspidised küsimused otsustab kohus edaspidise menetluse käigus,? edastas Ühispanga napisõnalise kommentaari eile pressiesindaja Evelin Pull.

Ühispanga juhtide aktsiaoptsioonide tehinguid on uurimas ka maksuamet.

Maksuamet sai täiendavat infot pärast seda, kui politsei otsis läbi offshore-firmade müügiga tegelenud Raivo Karu kontori. Ent maksuameti uurimine on takerdunud, sest Ühispank kaebas maksuameti kohtusse ja kohus ei andnud luba revisjoni laiendamiseks.

Maksuameti esindajad viitasid kohtus ka finantsinspektsioonist saadud palvele uurida Ühispanga juhtide aktsiatehinguid. Eile finantsinspektsioon sellise taotluse esitamist ei kinnitanud. ?Tundub, et tegemist on nendepoolse eksimusega,? ütles finantsinspektsiooni pressiesindaja Livia Kulm.

Eesti Pank andis 1998. aastal Ühispangale loa aktsiate müügiks, kuna Rootsi Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) soovis osta kontrollivat osalust Ühispangas. Sellega seoses sai SEB aktsiaemissiooni käigus 30% Ühispanga aktsiate omanikuks. Osaluse ostmise käigus müüdi SEBile maha ka töötajate optsioonideks mõeldud aktsiad. Kes aktsiate müügist tulu sai, pole teada. Ühispank oli tehingus vaid vahendaja.

Skandinaviska Enskilda Bankeni esindajate käest polnud eile võimalik Ühispanga juhtide aktsiatehingute kohta kommentaari saada.

1997. aasta 1. oktoobri Äripäev kirjutas, kuidas äriregister kinnitas 4. septembril Eesti Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumise ning pank sai juurde 5 miljonit aktsiat. Nendest aktsiatest 2,6 miljonit on Ühispanga töötajate aktsiaoptsiooni objektiks, 1,8 miljonit kuulub Merita Panga klientidele ning 0,6 miljonit aktsiat müüs Ühispank juunis oma klientidele turuhinnaga, kirjutas Äripäev.

Sama aasta aprillis otsustas panga nõukogu, et optsioonideks oma töötajatele lähevad kõik 5 miljonit aktsiat. Kuu aega varem oli panga juht Ain Hanschmidt öelnud, et aktsiad müüakse senistele aktsionäridele või mõnele suurele investorile.

Ühispanga tippjuhtide ja võtmetöötajate motiveerimisele suunatud aktsiaoptsiooni lepingu alusel said töötajad osta Ühispanga aktsiaid hinnaga 15 krooni aktsia eest. 1997. aasta sügisel börsibuumi tippajal küündis Ühispanga aktsia turuhind 100 kroonini.

Mitmed Ühispanga endised võtmetöötajad on kinnitanud, et nemad pole optsiooni-aktsiaid saanud. Teadaolevalt jagasid aktsiad omavahel panga toonased ja ka praegused juhid Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter ja võtsid välja kokku tulu üle 100 miljoni krooni. Hanschmidt on ametlikult deklareerinud oma tolle perioodi tuluks vaid paarkümmend miljonit, millelt ta maksis ka maksud.

Hanschmidt ega Kitter pole seni andnud vastust küsimusele, kellele optsiooni-aktsiad läksid ja kes nende müügist tulu said. ?Loeme piisavaks eelnevalt öeldu ja peame õigeks, et edaspidised küsimused otsustab kohus, edaspidise menetluse käigus,? edastas Ühispanga napisõnalise kommentaari eile panga pressiesindaja Evelin Pull.

Ühispanga juhtide aktsiaoptsioonide tehinguid on uurimas ka maksuamet. Maksuamet sai täiendavat infot pärast seda, kui politsei otsis läbi offshore-firmade müügiga tegelenud Raivo Karu kontori. Ent maksuameti uurimine on takerdunud, sest Ühispank kaebas maksuameti kohtusse ja kohus ei andnud luba revisjoni laiendamiseks.

Maksuameti esindajad viitasid kohtus ka finantsinspektsioonist saadud palvele uurida Ühispanga juhtide aktsiatehinguid. Eile finantsinspektsioon sellise taotluse esitamist ei kinnitanud. ?Tundub, et tegemist on nendepoolse eksimusega,? ütles kommentaariks finantsinspektsiooni pressiesindaja Livia Kulm.

Eesti Pank andis 1998. aastal Ühispangale loa aktsiate müügiks, kuna Rootsi Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) soovis osta kontrollivat osalust Ühispangas. Sellega seoses sai SEB aktsiaemissiooni käigus 30% Ühispanga aktsiate omanikuks. Osaluse ostmise käigus müüdi SEBile maha ka töötajate optsioonideks mõeldud aktsiad. Kes aktsiate müügist tulu sai, pole teada. Ühispank oli tehingus vaid vahendaja.

Ühispanga emaettevõtte Skandinaviska Enskilda Bankeni esindajate käest polnud eile võimalik Ühispanga juhtide aktsiatehingute kohta kommentaari saada.