Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hea asukohaga puitmajades lõõmavad tulekahjud

    ?Muidugi, kui puitmaja maha tõmbad ja Radisson SASi tüüpi asja asemele teed, on kasumlikum,? põrutab muinsuskaitsja Jaan Sotter. ?Esimese asjana luuakse head tingimused maja hävimiseks: jäetakse näiteks uksed lahti. Kui nüüd kas või kodutud käivad valesse kohta lõket tegemas, juhtub varem või hiljem, et maja süttib. Tolstoigi arutleb ?Sõjas ja rahus? mahajäetud puitlinna kohta, et see süttib varem või hiljem. Ja mahajäetud maja ongi nagu mahajäetud linn.?
    Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto sõnul peab kultuurimälestise puhul notar maja ostjat sellest teavitama. ?Ostja ei saa öelda, et ma ei teadnud. Kui sellisele majale tuli otsa pannakse, on see inimese poolt juba otseselt kultuuri aluspõhimõtete vastu minek,? on Elvisto veendunud. ?Omanik teab, et ta peab tagama hoone säilimise. Kui ta nüüd aknad või uksed lahti ?unustab?, siis kutsub ta õnnetust ise kohale. Varem või hiljem ikka midagi juhtub.?
    Tarmo Elvisto sõnul on olukord praeguseks pisut paranemas: ?Suurim buum oli viis aastat tagasi. Siis räägiti rahvasuus konkreetsetest summadest, mida tuleb maksta, kui majast vaja lahti saada. Võib öelda, et kõige hullem on möödas, aga probleemid tekivad siis, kui lubatakse sama koha peale kõrgema hoone ehitamist. Arusaamatuks jääb siiski, miks politsei uurimisega tõsisemalt ei tegele. Kui joodik paneb kellegi palvel maja põlema, siis sama kergesti, kui ta seda tegema nõustus, tunnistaks ta tõenäoliselt ka üles.?
    Aitaks teadmine, et kõrgemat hoonet ei lubata.
    Jaan Sotter on arvamusel, et väärtuslike majade puhul võiks õnnetuse puhul nõuda maja taastamist: ?Üldiselt kehtib põhimõte, et kui vana asi on hävinud, siis pole seda samal kujul taastada vaja. Kui aga kõik muud lahendid on lubatavad, miks siis mitte see? Selline nõue aga välistaks soovi majasid kuritahtlikult hävitada, sest hoidmine ja säilitamine oleks omanikule soodsam. Sageli õnnestub omanikul ikka uue maja ehitamisel suurem projekt välja kaubelda ja see on ju selge rõõm põlema panijatele! Uue maja puhul toimubki lihtne probleemist vabanemine: pole sundüürnikke, pole muinsuskaitset. Ikka leidub keegi, kes tahaks olukorda ära kasutada. Ja kui keegi surma ei saa, ei tundugi kuritegu kuriteona: sellist süütajat julgevad sõbrad ikka sünnipäevale kutsuda.?
    Maja hävimisest võivad mõnikord huvitatud olla ka sundüürnikud: kitsa ja halvas seisukorras korteri puhul arvestatakse võimalusega õnnetuse puhul linnalt asenduspind saada. ?Nii saab omanik lahti sundüürnikest ja üürnik saab endale uue kodu,? räägib Sotter.
    Jaan Sotteri hinnangul on majade säilimiseks oluline ka tänava piiri asukoht. ?Piiri on läbi ajastute nihutatud. Täna on kinnisvaraomanik kesklinnas mõistagi huvitatud võimalikult suure ja kõrge maja ehitamisest. Näiteks Narva mnt 26 hoone puhul oleks süttimised ehk ära jäänud, kui muinsuskaitse oleks uue ehitusjoone kehtestamisega kohe kaasa läinud. Omanik oleks näinud, et pinda juurde ei saa ja ehk ka seda, et ajaloolise hoone jaoks on võimalik toetusi saada.?
    Arhitekt Urmas Muru jääb tolle maja kohale rajada kavatsetava uue ja kõrge hoone eskiise kommenteerides napisõnaliseks: ?Jah, me tegime selle maja kohta uue planeeringu eskiise. Aga mis seisus asi hetkel on, seda peate ikka majaomanikult otse küsima. Mul on lihtsam öelda, et meie praegu sellega ei tegele. See on kõige lihtsam meile. Ja see on ka aus vastus. Ma ju ei tea, mida te kirjutate.?
    Tarmo Elvisto sõnul peaks muinsuskaitse kaitsealuste majade puhul signalisatsiooni nõudma. See on mõne maja ka päästnud ? näiteks Uus-Tatari 6 hoone puhul jõudis tuletõrje ikkagi kohale. ?Ka see aitaks, kui väärtusliku hoone puhul teaks omanik, et see tuleb taastada originaalkujul,? nendib ka Elvisto.
    Vahel vajavad omanikud hoone säilitamiseks ka riigilt abi. ?Muinsuskaitse seaduse kohaselt on õigus riigilt abi saada. Seega peaks riik ka aitama,? arutleb Elvisto. ?Kui ikka taotlus on põhjendatud ? kui näiteks kasutatakse renoveerimisel vana tehnoloogiat, mis on seejuures kallim kui uus ?, siis tuleks asja tõsiselt kaaluda.?
    Et teada saada, milliste probleemidega seisab silmitsi politsei, küsisin neilt kommentaari. Suhtlemise käigus selgus kindel nõue, et küsimustele saab vastuseid ainult e-posti teel. Järgnevatele küsimustele andis vastused Kesklinna politseiosakonna komissar Konstantin Gaisak ja need puudutavad tulekahjusid kesklinna-Kadrioru piirkonnas.
    Kas on esinenud mõni juhtum, kus süütamise taga olnud isik on tuvastatud ja see on olnud seotud maja omanikuga?
    Viimased süütamisega seotud kriminaalasjad, mis saadetud kohtusse, on 2001. a. A. Jelini süüdistuses ja 2003. a. M. Vassiljevi ja D. Kolõ?kovi süüdistuses (kohtuotsused lisatud; nimetatud kohtuotsused on avalikustatud internetis aadressil //kola.just.ee.
    Mitu protsenti süütajatest kätte saadakse?
    2003. a. on Kesklinna PO territooriumil registreeritud kokku 13 tulekahju, neist 4 on käesolevaks ajaks lõpetatud, seitsmes asjas on menetlus peatatud ja kaks on siiani menetluses. Kuna lõpetada saab üksnes lahendatud kriminaalasja, kus kõik asjaolud on selged, siis saab öelda, et 2003. a. nimetatud kolmeteistkümnest kriminaalasjast on avastatud 30,8%. 2004. a. esimese nelja kuuga on registreeritud 4 tulekahjusündmust, 2003. a. samal perioodil 10 tulekahjujuhtumit, seega käesoleval aastal on vaadeldavas valdkonnas kuritegevuse langevus 40%. 2004. a. tulekahjudega seotud kriminaalasjad on käesoleval ajal aktiivses menetluses.
    Kuidas käib süütamiste uurimine? Kas politseil üldse jätkub selle jaoks aega ja ressurssi?
    Kuigi tulekahjude uurimine on keeruline, jätkub politseil siiski selle jaoks aega ja ressurssi.
    Millised on karistused sellise kuriteo eest?
    Tulekahjudega seotud sündmused olenevalt asjaoludest kvalifitseeritakse karistusseadustiku § 203, § 205 või § 404 järgi ja seega süüdiolevatele isikutele määratakse karistus järgides nimetatud paragrahvides sätestatud sanktsioone.
    Mis on saanud muinsuskaitsealuse hoone Narva mnt 26 süütamiste uurimisega ja Poska 8 süütamiste uurimisega? Mis tulemusteni on jõutud?
    Narva mnt 26 ja Poska 8 tulekahjudega seotud kriminaalasjades on tehtud kõik võimalikud uurimistoimingud, kuid kuriteo toimepannud isikuid ei õnnestunud kindlaks teha.
    Seoses sellega, et Narva mnt 26 hoonet on süüdatud kümneid kordi, on raske tuvastada viimaste tulekahjude tekkepõhjuseid.
    Nimetatud kriminaalasjad on prokuröri poolt kontrollitud ja käesoleval ajal nimetatud asjades aktiivne menetlus on lakanud.
    Margus Leivo, siseminister:
    Kui omanik ikka on otsustanud oma elamise süüdata, siis need on sellised juhud, mille vastu on raske saada. Ma ei mõista sellist suhtumist omandisse. Kui tahame vältida hoonete süttimist, saame rääkida ehituslikest normidest ja inimese käitumisest hoones. Ikka kerkib küsimus, kas korteriomanik on majanduslikult piisavalt heal järjel, et parandada truubid ja korstnaavad, et nad poleks ohuallikaks. Tahtlikul süütamisel tuleb mängu omaniku kultuuriline taust, suhtumine. See on ikka juba uurijate ja kindlustusfirmade temaatika. Probleemsete tühjalt seisvate majade puhul on oluline, et neile tõkestatakse juurdepääs. Siin annaks palju ära teha kohalike omavalitsuste tasemel. Muidu on selge, et varem või hiljem see maja põlema läheb. Ja tegeleda tuleb omanikuga. Kui maja omanik on teada, on ettekirjutuse tegemine majale lihtne, probleemsed on kõikvõimalikud omandivaidlused. Kui aga omanik ei tunne oma vara vastu huvi ei esteetilises ega tuleohutuse mõttes, on äärmusliku lahendusena võimaluseks ka sundvõõrandamine. Pretsedenti veel ei ole, aga aeg läheb ja lõpuks see ka tuleb. Tuleohutuse tagamiseks peaks majas olema suitsuandurid, see on tuletõrjealane elementaarne käitumine. Algamas on ka projekt, kus päästeamet kaasab erasektorit andmaks suitsuandureid vähekindlustatud peredele.
    Politsei püüab küll asja uurida, aga õnnestunud süütamise puhul ei jää ju midagi järele. Ja ahel on tavaliselt pikk: mina palun sind, sina sõpra, sõber joodikut, kes teeb asja poole pudeli viina eest ära. Püüa tuult väljal. Tõestada on raske.
    Psüühikahäirega inimesed süütavad tavaliselt öösel, kui inimesed magavad. Ju siis on tore vaadata, kuidas paljad naised jooksevad! Kinnisvarasüütajad aga üritavad süüdata nii, et ohvreid oleks võimalikult vähe.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.