Riik ei maksa Trüb AGle seadmete eest

Vastukaja 30. juuni Äripäevas ilmunud loole ?Kallis ID-kaardi trükiliin?

Eesti riiki esindav siseministeerium ei maksa isikutunnistuste tootmiseks vajalike seadmete ega tootmisliini eest, nagu kirjutab üleeilne Äripäev. Siseministeeriumi ja Trüb AG vahel sõlmitud 330 miljoni krooni suuruse lepinguga ostab siseministeerium elektrooniliste isikutunnistuste valmistamise ja isikustamise teenust viie aasta jooksul. Seadmete maksumus ei sisaldu siseministeeriumi ja Trüb AG vahel sõlmitud lepingus.

"Eesti riik ei maksa Trüb AGle seadmete eest, vaid ID-kaartide tootmise ja isikustamise teenuse eest. Lepingu täitmiseks vajalike seadmete olemasolu eest vastutab teenuse pakkuja," ütles siseministeeriumi halduse asekantsler Merle Küngas. "Trüb AG pakkumine ID-kaartide valmistamise ja isikustamise osas oli kõige odavam, selgus läbi viidud riigihankekonkursil. Heakskiidu lepingu sõlmimiseks andis vabariigi valitsus," lisas Küngas.

Riigihankekonkursi isikutunnistuse valmistamise ja isikustamise teenuse ostmiseks kuulutas siseministeerium välja 15. juunil 2000. Riigihankekonkursi pakkumiste avamise päevaks, 4. septembriks 2000, olid siseministeeriumisse laekunud kuue äriühingu pakkumised. Neist jäid pakutava teenuse hinna ja turvaparameetrite alusel konkureerima Setec OY (Soome) ja Trüb AG (?veits).

Pakkumiste hindamise komisjon, kuhu kuulusid siseministeeriumi ning kodakondsus-ja migratsiooniameti esindajad ja kuhu oli kaasatud Eesti Panga ekspert, tunnistas soodsaima hinna alusel parimaks Trüb AG pakkumise. 28. veebruaril 2001 sõlmis siseminister talle valitsuse korraldusega antud volituse alusel konkursi võitnud Trüb AGga elektroonilise isikutunnistuse valmistamise ja isikustamise teenuse ostmise lepingu viieks aastaks kogumaksumusega 330 980 000 krooni.

"2001. aastal kajastamist leidnud seadmete ja vahendite maksumuse summa oli tõenäoliselt tolleaegne esialgne prognoos koguinvesteeringute kohta seadmetesse ega puuduta üldse ID-kaartide valmistamise lepingut ega riigi poolt tasutavaid summasid," ütles Merle Küngas. "Seoses ID-kaardi komponentide, näiteks andmekiibi hinna langusega maailmaturul õnnestus meil eelmise aasta detsembris vähendada riigi kohustusi, alandades isikutunnistuste valmistamise ja isikustamise lepingust tulenevaid makseid. Lepingu muudatusest tulenevalt muutub ID-kaartide tükihind odavamaks ja langeb lepingu kogumaksumus," ütles kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak.

Alates kaartide väljastamise algusest 2002. aastal kuni tänaseni (30. juuni - toimetus) on kodakondsus-ja migratsiooniamet maksnud Trüb AGle 113 366 076 krooni 488 695 kaardi eest. Isikutunnistuste valmistamise ja isikustamise leping sõlmiti tähtajaga viis aastat ning see lõpeb 30. detsembril 2006. "Enne lepingu lõppemist analüüsib siseministeerium isikutunnistuste valmistamisega seotut ning arvestab analüüsi tulemusi uue riigihankekonkursi korraldamisel," kinnitas Merle Küngas.

Üleeilne ÄP kirjutas, kuidas riik sõlmis Trübiga 330 miljoni kroonise ID-kaartide valmistamise lepingu.

Riik ei maksnud lepingu järgi tõepoolest otseselt seadmete eest, kuid teenuse hind oli nii kõrge just arvestuse tõttu, et Trüb AG investeerib ID-kaartide valmistamise tehnoloogiasse 130 miljonit krooni. Trüb Baltic ise kinnitab 2001. aasta majandusaruandes, et ID-kaartide trükkimise alustamiseks on investeeritud vaid 35 miljonit krooni. Ka hilisemad majandusaruanded ei näita märkimisväärseid investeeringuid. Üldse on Trüb Balticul masinaid ja seadmeid bilansis 18 miljoni krooni väärtuses.

Tänaseks on pool Trübi ID-kaartide liini väärtusest juba amortiseerunud, kuna liin amortiseerub miljoni ID-kaardi trükkimisega. ID-kaartide tootmise omahind on kahe aastaga suurenenud 10 krooni võrra. Eile hommikul oli välja antud 535 681 ID-kaarti.

Autor: Maia Burlaka