Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Septembris jõuab kinolinale 30 minutit vaikust

    Juuni viimasel õhtul võetakse Vene Draamateatris esimesena üles massistseenid ning kombekate tööinimeste jaoks hilisöösel astuvad kaamerate ette filmi peategelasi mängivad Guido Kangur, Andrus Vaarik ja Merle Palmiste.
    ?Ma loodan kella üheks vast ikka lõpetada,? mõtiskleb vahetult enne grimmilaua taha istumist Palmiste, kes filmis mängib enesekindlat ja edukat orkestri mäned?eri. Tegelikult algab Merle esimene võte alles öösel kell 1 ning pillid pannakse kokku varahommikul kell neli. Ennelõunal peab näitlejanna taas värskena Chicago proovis särama. ?Ainus asi oligi see aegade klapitamine, aga õnneks sobivadki nii mulle, Andrusele kui Guidole öised ajad.?
    Pühapäeva hilisõhtul alustatakse Tallinki hotelli kümnendal korrusel kella kümne paiku tööpäeva ettevalmistamisega. Peale 11 pole võttega veel alustatud, oodatakse Vaarikut, kes on kuhugi kadunud. Kellegi muretsemise peale, kas Andrus ikka teab, et täna võte on, astubki Vaarik sisse ning mäng võib alata. Filmitakse Palmistet ja Vaarikut, kes lööb talle ligi. Kangur istub samal ajal põrandal, seljas dirigendi koduruuduline särk ja vaatab ilma hääleta Euroopa Meistrivõistluste finaali.
    ?Täna läheb ilmselt kuueni välja,? seletab optimistlikult filmi monteerija Jaan Laugamõts. ?No ikka juhtub nii, et planeeritust läheb vähemalt kaks tundi üle. Täna on tegelikult kolmeni plaanis.?
    ?Filmis lähebki alati kaua aega,? on Palmiste võtte vaheajal lihapirukat näksides rahulik ja rõõmsameelne. Pealegi, rõhutab Vaarik, et seekord tehakse filmi sõpradega koos ning see annab asjale lisaväärtust.
    ?Mind väga köidab see, et kõik on uued ja noored tegijad, alates grimeerijast,? sõnab Kangur. ?Ma olen üldse vähe filmi teinud ja eriti noortega on see päris huvitav kogemus.?
    ?Ei ole mul öö ja päev sassis,? ohkab Vaarik siiski pisut väsinult kella poole ühe paiku öösel filmimise vaheajal. ?Mu elu ongi praegu üks lõputu päev. Õnneks järgneb sellele kohe ka lõputu öö,? lisab ta naeratades. Vaarik on terve ööpäeva järjest jalul olnud, esmaspäeval esietendub Palamusel tema lavastatud Neil Simoni komöödia ?Klatsh?.
    Kella üheks on lihapirukad kööginurgas otsas, Tallinki hotelli presidendisviit hingatavast õhust üsna tühi ning pro?ektorivalgusest kuum. Aga võte läheb edasi, magama saavad tegijad sel hommikul alles umbes kuue paiku.
    Pärast 30-aastast eemalolekut saabub kodumaale tagasi kuulus dirigent, et rahus ja vaikuses tähistada oma 50ndat juubelit. Kontserdist on oma visioon orkestri sponsoril, kes soovib kontserdi taustal kuulda oma raudteefirma möödasõitvate rongide helisid. See idee aga ei meeldi dirigendile.
    Mis lõpuks juhtub ja kuidas vastuolu laheneb, seda näeb laiem avalikkus septembris, mil üle Euroopa jõuab kinolinadele noorte filmitegijate ühisprojekt, kus kaheksast 10-minutilisest lühifilmist pannakse kokku üks tervik.
    Eestipoolse lühifilmi ?30 minutit vaikust? stsenaristideks on esmakordselt kevadel Belgias konverentsil kohtunud soomlane Timo Lehti ning eestlane Ove Musting. ?Vaatasime seal Belgias soomlasega üksteisele otsa ja saime aru, et oleme ühesugused põhjamaa ahvid,? seletab 27-aastane Musting muiates, miks ta just soomlasega koos stsenaariumi kirjutama juhtus.
    Eesti osa võtted algasid eelmise nädala kolmapäeval ning lõppesid teisipäeva õhtul. Kõigi lühifilmide sisu on erinev, kuid neid ühendavad kolm asja: igas filmis peab olema telefonikõne, sms ja raudteejaam.
    ?Kurat, kui veel vaid raha ka oleks,? ütleb Musting ohates ning seletab, et ei Eesti Kultuurkapital ega Filmi Sihtasutus ei pidanud nende projekti toetuse vääriliseks. ?Meie toetused on naeruväärselt väikesed. Kõige hullem ongi see, et nad ei põhjenda, mis on puudu, et noor ja roheline tegija oskaks järgmine kord oma projekti teistmoodi teha.?
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.