Tallinna Vesi on valmis koostööks valdadega

Tallinna lähivaldades käib aktiivne elamu- ja tööstusehitus. See eeldab ka ühiskanalisatsiooni rajamist, kuna üksiklahenduste kasutamine vähekaitstud põhjaveega aladel pole keskkonnakaitse pärast võimalik. Üks lahendus on lähivaldade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ühendamine pealinna võrguga. Juba täna on Tallinnal kanalisatsiooniühendus Saue linna, Laagri ja Saku aleviku, Harku valla, Tabasalu ning Viimsi valla ja aleviku, Haabneeme keskuse, Kelvingi elurajooni ja Püünsi tööstuspiirkonnaga. Lisaks on võimalik koostöö Jõelähtme, Rae ja Kiili vallaga, Maardu linna ja Raasikuga.

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 12 a arenguplaan paneb paika põhilised arengusuunad. Arengukavas lähtub Tallinn kulusäästlikkusest ja keskkonnasõbralikest lahendustest. Tallinn saab Ülemiste järve täiteks vett ümberkaudsetest aktiivse arendustegevusega valdadest ja sellega võivad kaasneda keskkonnariskid Tallinna pinnaveehaardele. Lähivaldade reostuskoormus on oht Tallinna joogiveevarudele.

Tallinna teenindavad Ülemiste vee- ja Paljassaare reoveepuhastusjaam. Mõlemal on piisavalt võimsust teenuse osutamiseks ka lähivaldadele. Nt Paljassaare jaam suudab puhastada 350 000 m3 reovett ööpäevas tänase 140 000 asemel. Kuigi Paljassaare puhastustulemused on väga head, tehakse täiendavaid investeeringuid selleks, et Läänemerre juhitav vesi oleks puhtam. Viimane suurem 26 mln kroonine projekt on seotud lämmastiku eraldamisega reoveest.

Eesti keskkonnanõuded muutuvad üha karmimaks. Nendega seisavad silmitsi ka uute reoveepuhastusseadmete rajajad. Kui Saku Õlletehas juhiks oma reovee Keila puhastisse, kus päevane vooluhulk on 5000 m3 Tallinna 140 000 m3 asemel, siis oleks jaama kulutused reovee puhastamiseks kordi kõrgemad ? tõuseksid kulutused kemikaalidele ja puhastusprotsess pikeneks.

Pealinna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ühendamiseks lähivaldadega on vaja suuri investeeringuid, mis peamiselt hõlmavad torustike ja liitumispunktide rajamist ning pumplate ehitust. Neid kulusid silmas pidades on meetri torustiku rajamise hind koos pumplatega umbes 1500 kr. Nt kanalisatsioonitoru Sakust Keilasse maksab umbes 18 mln krooni.

Räägitud on võimalikust kanalisatsiooni ringtoru ehitamisest ümber Tallinna. Selle plaani kohaselt juhitaks Saku reovesi Keilasse ning Jüri, Lagedi ja teiste sealsete valdade reovesi Maardu kaudu Muuga reoveepuhastisse. Selline asjade käik oleks mõttetu tarbija raha raiskamine, kuna tuleks välja ehitada mitukümmend kilomeetrit uut torustikku, samal ajal kui suures osas on lähivaldadel pealinna ühisveevärgiga liitumispunktid juba olemas. Samas pidurduks nende piirkondade areng seniks, kuni uued torustikud ja reoveepuhastid ehitatud ning olemasolevad suuremate veekoguste vastuvõtuks rekonstrueeritud.

Muuga ja Keila reoveepuhastite rekonstrueerimise eeldus on, et need suudaks reoveekvaliteedi viia vastavusse kehtivate keskkonnanõuetega. Ainuüksi Muuga jaama rekonstrueerimine võib hinnanguliselt maksta mitukümmend mln krooni. Samas on väiksema jaama opereerimine kindlasti kallim. Majanduslikult on küsitav ka uute väikeste reoveepuhastite ehitus, kui olemasolevast Paljassaare jaamast piisaks. Kokkuvõttes maksaksid kõik need investeeringud kinni tarbijad.

Tallinna Vesi on valmis koostööks lähivaldadega: vee-ettevõte pakub nii tehnilist tuge, projektijuhtimist, laboriteenust ning vajadusel ka torustike opereerimist. Tallinna Vesi pakub lähivaldadele ka pikaajalist tariifipoliitikat aastani 2015. Nt Tallinnas on linnavalitsusega põhimõtteline kokkuleppe teenustariifi osas aastani 2010: vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif tõuseb kümne aasta jooksul (2000?2010) umbes poole võrra. Arvestades üha rangemaid ELi ja kohalikke veekvaliteedi ning reoveepuhtuse nõudeid, on teenuse kallinemine ootuspärane.