Riiklik kokkuost on raha tuulde pildumine

ÄP 14. juuli 2004, 00:00

Äripäev peab või, lõssipulbri ja teravilja riiklikku kokkuostu Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika valusaks vitsaks, mis nuhtleb Eesti maksumaksjat.

Võid, lõssipulbrit ja teravilja on kokku osta lihtne, aga mida toiduainemägedega hiljem peale hakata, tundub olevat läbi mõtlemata. Kokkuostuhinnale lisanduvad ju laokulud, mis teeb niigi kaheldava aktsiooni veelgi koormavamaks. Laod peavad olema teadagi pidevas vastuvõtuvalmiduses. Kas riik mõtleb hakata maksumaksja rahaga eksporti edendama, näiteks kolmandatesse riikidesse? Ent kui põllumajandussaadused enne riknevad ? see pole ju välistatud? Veame prügimäele kajakatele söödaks?

Riikliku kokkuostu peamine nõrk koht seisneb selles, et järjekordne toetusliik ei aita muuta põllumajanduslikku tootmist ja töötlemist efektiivsemaks. Aga seda Euroopa Liit ilmselt ei taotlegi. Üksnes paljud ametnikud saavad tööd kokkuostu korraldamisel.

Hetkelohutus on see, et või kokkuostuhind Eesti turul on praegu kõrgem kui nn interventsioonihind, millega riik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) näol peaks hakkama leivamääret kokku ostma. Seega puuduvad riigil mittelikviidsed laoseisud, kuid kas laopinnad juba neelavad üüriraha?

Võib loota, et põllumajandussaaduste hinnad sel aastal ei langegi, sest talunikud on juba aegsasti jõudnud teha hoiatuse, et saak võib vihmade tõttu ikalduda; ei saa talveks heina teha. Nii ei pruugi tulla ka hilissügisel algavat teravilja riiklikku kokkuostu. Ikaldumine tähendab saaginappust ja ühtlasi kõrgemaid turuhindu, mistõttu riikliku interventsiooni kavandamine osutus enneaegseks ? turg suudab end ise reguleerida. Aga kui tuleb üks korralik ületootmisega aasta?

Teisest küljest: koos riigi makstavate ikaldus- ja muude toetustega peaksid talunikud suutma ka selle suve, sügise ja talve üle elada ? nii nagu ta on suutnud siiani ja suudab ka tulevikus. Aga eks Brüssel tea ilmselt paremini meie põllumajanduse seisu kui meie ise.

Riikliku kokkuostu negatiivne mõju on veel see, et Eesti tarbija niisugusest aktsioonist kaotab. Kuna allapoole riiklikku kokkuostuhinda hulgihind enam ei lange, siis on ka jaehinnal piir, millest odavamalt tarbija toidukaupa kätte ei saa. Ehkki hind võiks turumajandusega riigis sõltuda peamiselt nõudluse ja pakkumise vahekorrast.

Toiduainete sesoonne hinnalangus suvel võib jääda (vähemalt osade kaubagruppide puhul) väiksemaks või üldse ära. Inflatsioon võib seetõttu kiireneda, mistõttu Eesti ei pruugi täita Maastrichti kriteeriume ja euro käibeletulek võib edasi lükkuda. Riiklik kokkuost kurnab riigieelarvet, millest johtub suurem oht eelarvepuudujäägiks.

Et põllumajandustoetusteks kulub ligi pool Euroopa Liidu eelarvest, siis võib Euroopa Liitu pidada pigem vähearenenud agraarmaaks kui kogu maailma konkurentsi edetabeli esinumbriks pürgijaks.

Siim Kallasel Euroopa Komisjoni volinikuna tuleb seista selle eest, et põllumajandustoetusi üle terve liidu vähendataks. Eesti ainult võidaks. Aga meie PRIA võiks seniks ümber nimetada Põllumajanduse Registrite ja Interventsiooni Ametiks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing