Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Öökülmad võtsid poole mustikasaagist
Kevadistest öökülmadest said kõige rohkem kahjustada suured mustikapiirkonnad Lõuna- Eestis ja Ida-Virumaal. Parem on seis Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel, mis annab kokkuostjatele lootust, et nad päris tühjade kätega ei jää. Küll aga arvestatakse poole väiksema saagiga ning mõned kroonid kõrgema kokkuostuhinnaga.
Suurem osa Eestist kokku ostetud metsamarjadest läheb välismaa toiduainetööstustele. Hinnatud eksportmarjad on mustikas ja jõhvikas, metsmaasikat ja ka murakat kasvab suurema väljaveo tarvis liiga vähe.
Kokkuostjate sõnul võib mustikate vähesus mõjutada eelkõige siseturu hinda.
?Võrreldes eelmise aastaga on mustikaid poole vähem,? hindas olukorda Skandinaavia kontserni Polarica Balti ostujuht, OÜ Algaveod tegevjuht Alo Murel.
Tema sõnul tõstab marjade vähesus mõnevõrra mustikakilo kokkuostuhinda Eestis, kuid seda vaid paari krooni võrra. Kui saagikal aastal ostetakse puhastamata mustikat hinnaga 10 krooni kilo, siis praegu on hind tõusnud 12 kroonini.
Mureli sõnul on nõudlus metsmustika järele maailmas kasvamas, lisaks toiduainetööstusele tunnevad mustika vastu huvi ka ravimifirmad, kes iga aastaga suuremaid koguseid vajavad. Eesti kehva saagi korvavad tema sõnul Leedu, Karjala ja Valgevene mustikaväljad.
Mis puudutab teisi metsamarju, siis Mureli sõnul pole need nii nõutud. Pohlasaak peaks tulema väga hea, aga Eesti pohla maailmaturul ei hinnata võrreldes Põhjamaade pohlaga. Sama kehtib muraka kohta, metsvaarikatele eelistatakse Jugoslaavia vaarikaistandustes valminud marju. ?Eestis hinnatakse metsamarjadest peamiselt mustikat ja jõhvikat,? selgitab Murel.
OÜ Viiberg Tootmised juhatuse esimees Arvi Viilup on ettevaatlik marjakoguseid hinnates. ?Kokkuost on hiljaks jäänud. Eelmisel aastal samal ajal käis marja kokkuost juba täie hooga. Mustikate kokkuostu alustasime nädal tagasi ning ikka veel on palju tooreid marju hulgas,? rääkis Viilup.
Saagi suuruse kohta ei tahtnud Viilup hinnangut anda. ?Teada on, et mustika põhikohtadest Ida-Virumaalt ja Lõuna-Eestist pole suurt saaki loota.?
Saarioinen Eesti OÜ ostujuhi Eno Piili sõnul on nad oma tehastele saanud Eestist igal aastal sadu tonne toorainet marjade näol ja ta loodab, et ka sel kehval aastal tullakse omadega välja. ?Mure on just Eesti mustikaga. Pohlale ja jõhvikale ei teinud külm liiga ning saak peaks tulema hea,? rääkis Piil.