Jaotusettevõtted võivad logistikaturu ümber jaotada

Muutunud ajad sunnivad aga otsima uusi võimalusi. Omanikud on harjunud käibe ja kasumi kasvuga ning kaotused kaubanduses tuleb korvata oma logistikafirmadel. Arvestades jaotusettevõtete kompetentsi ning nende infosüsteemide andmemahte, on esimeseks ja kõige lihtsamaks teeks rahvusvaheliste vedude ise tegema hakkamine. Euroopa-siseste auto- ja treilervedude hindade ning ekspedeerijate keskmiselt 12protsendilise brutomarginaali juures (osakoormatel sageli üle 25%) on tegemist arvestatavate numbritega.

Selleks, et korraldada efektiivselt ja kasumlikult importvedusid, vajavad ekspedeerijad ka ekspordimahte, mis võimaldavad veovahendeid mõlemal suunal efektiivselt koormatuna ringliikluses hoida. Suure tõenäosusega hakkavad jaotusettevõtted üle võtma ekspedeerimisfirmade võtmeisikuid, kellega tulevad kaasa nii vajalik oskusteave rahvusvaheliste vedude edukaks korraldamiseks kui ka üliolulised suhted ekspordiklientidega. Samas pole see kõik siiski nii lihtne, kui esmapilgul tunduda võib.

Ka ekspedeerimis-ettevõtted on aastate jooksul kindlustanud oma kliendisuhteid. Seda eelkõige kõik-teenused-ühest-kohast-kontseptsiooni abiga. Selleks, et jaotusettevõte suudaks ekspedeerijalt kliente üle võtta, peab ta olema kohe võimeline pakkuma eelmise teenusepakkujaga vähemalt samaväärseid teenuseid. Kui huvitutakse näiteks kliendi Ida-Euroopa ja Eesti vahelistest täiskoormatest, tuleb olla valmis ka Skandinaavia, Madalmaade, Kesk- ja Lõuna-Euroopa ning sageli ka meretaguste maade täis- ja osakoormavedude korraldamiseks konkurentsivõimelistel tingimustel. See aga eeldab tõsist strateegilist planeerimist, õigeid inimesi ja tehnilisi lahendusi. Kui väikestelt ni?iekspedeerijailt turu vallutamine ei ole kuigi keeruline, siis juhtivate kontsernidega konkureerimine on midagi enamat. Edu alusteks on laialdase partnervõrgustiku olemasolu, regulaarliinid, omad treilerid ja terminalid. Kui jaotusettevõtted soovivad laiendada oma tegevust rahvusvahelise transpordi alale, saavad nad osaliselt kasutada oma olemasolevaid ressursse, kuid ette tuleb näha paindlikke ja ülikiireid laienemisvõimalusi. Kui näiteks täna kasutatavatel infosüsteemidel on laialdasi kasutusvõimalusi, siis ladudele ja terminalidele esitatavaid nõudeid on raskem prognoosida. Raske on täna ennustada, kas aasta pärast vajatakse 1000, 2000 või 20 000 ruutmeetrit lisapinda. Võimetus pakkuda kliendile kohe vajalikke lahendusi ei kutsu esile nõutavat usaldust. Logistikateenuste pakkuja vahetus on klientidele keeruline ja kulukas protsess.

Samas on jaotusettevõtteil oluline eelis ekspedeerijate ees, mis suure tõenäosusega nende plaanide realiseerumisele kaasa aitab. Neil on tarneahelate, nõudluse ja varude juhtimise ning jaotuskompetentse, mida ekspedeerijail suure tõenäosusega jäljendada ei õnnestu. Eelkõige jääb puudu vajalikust oskusteabest ning logistikaprofessionaalidest. Määravaks saab tõsiasi, et transport ja ekspedeerimine on küll osa logistikast, kuid logistika ei piirdu sugugi mitte ainult nendega. Seega omavad jaotusfimad head lähtepositsiooni, sest nad saavad rahvusvahelise transpordi liitmisel tänaste võtmeprotsessidega tuua turule tervikliku tarneahelate juhtimise kompleksteenuse.

Hulgifirmadest hakkab tõesti üha rohkem kaupu mööda liikuma läbi jaekettide keskladude. Smarten nägi sellist trendi ette kuus aastat tagasi, kui esmakordselt pakuti logistikateenuseid väljapoole oma ettevõtet.

Alates 2002. aastast, kui Smartenist eraldus toodete müügiosakond ja tekkis müügi- ning turundusfirma Salestar, on Smarten Logistika põhiäri logistikateenuste osutamine. Selge on see, et omanikelt on pidev surve käibe ja kasumi kasvatamisele.

Kuna Smarten ja Salestar on eraldiseisvad firmad, siis ei saa kommenteerida Salestari töid ja tegemisi.

Kommentaariks artikli teise lõigu esimese lause kohta: me ei kuulu hulgifirmale ? Smarten on logistikafirma ja Salestar on müügi- ja turundusfirma ning meie vahel on logistikateenuseid puudutav leping, mis tähendab, et Salestar on üks meie klientidest.