Merko tulemused jätsid külmaks

Eile lootsin näha aktiivset kauplemist Merko Ehituse aktsiatega, kuna investorid olid jõudnud numbritesse süveneda, kuid sooritati vaid üks pisitehing.

Merko tulemust hinnates pean väga oluliseks näitajaks omakapitali tootlust, mis näitab, kui tulusalt ?töötavad? omanike vahendid. Merko Ehituse omakapitali tootlus on ligi 45%. Seega iga aktsionäri poolt investeeritud kroon toob aastas 45 senti lisa. Samas tundub võimatu pikaajaliselt sellist tootlust hoida. Heaks näitajaks võib lugeda 20 protsenti ja väga heaks 30 protsenti.

Suurt tähelepanu tasub pöörata ka rahavoogudele, nimelt sõltub sellest eelkõige ettevõtte võime maksta dividende ja ka aktsiate hindamisel lähtutakse tulevikus teenitavast kassavoost. Et Merko äritegevuse rahavoog ulatus esimesel poolaastal ligi 200 miljoni kroonini, võib eeldada kopsakaid dividende käesoleva aasta eest.

Merko Ehituse tugevad majandustulemused on saanud juba traditsiooniks, kuid suures osas on see juba aktsia hinna sisse arvestatud, mistõttu kiiret tõusu ei maksa loota.

Tallinna börsil oli eile kauplemine rahulik. Börsi käive oli samuti tagasihoidlik, ulatudes 12,8 miljoni kroonini. Liideraktsiate hinnad praktiliselt ei muutunud. Hansapanga ja Telekomi aktsiate hind jäi reedesele tasemele, Norma aktsia hind langes 0,16%.

Baltika aktsia hind on hakanud langema, üheks põhjuseks juunikuu kahjum. Veel paar kuud tagasi tundusid firma majandustulemused jõudsalt ülesmäge minevat, mis muutis mind optimistlikuks ja mul oli ka väike kogus aktsiaid. Prognoosisin maikuu kasumiks 4 mln krooni, mis oli üsna ränk möödapanek, kuna tegelik kasuminumber oli 1,35 mln krooni. Minu ootused ei täitunud ja seetõttu müüsin aktsiad maha. Praegu jään äraootavale seisukohale, kuna pole kindel, kas tagasilöök on ajutine või vaevavad firmat tõsised probleemid. Eile langes Baltika aktsia 2,58%.

Farmaatsiatehase aktsia osas oli märgata ühe investori ostuhuvi, kes ostis väärtpabereid 28,16 krooniga. See ületab 1,06 krooniga Grindeksi pakutavat hüvitist.