Konfidentsiaalsete andmete kaitsmise võimalused

Esimesel kasutamisel tuleb seadet õpetada ? tuleb korduvalt vajutada sama sõrmega andurit. Kasutusõpetuses on kirjas et õpetamiseks piisab tavaliselt 3-5 vajutamisest, testimise käigus tuli aga vajutada umbes 10-15 korda, enne kui seadmel oli testija sõrmejälg selge. Peale edukat seadme õpetamist muutus mäluplgale kaitstud osa kasutatavaks ning sinna sai andmeid salvestada.

Peale mälukaardi eemaldamist ja uuesti sisestamist, paistis juba tuttav tühi ketas ühe käivitatava programiga. Programmi käivitades aga ilmub teade et ketas on lukus, ning ligipääsu saamiseks palutakse sõrmejäljeandurit vajutada. Kui vale näpuga vajutada, failidele ligipääsu ei saa. Üllatuseks ei saanud ka õige näpuga vajutades kohe failidele ligi vaid pidi paar korda vajutama, iga korraga veidi eri kohta vajutades, enne kui näpujälg tuvastati.

Bioflash?i on lihtne kasutada, ning töödab pea igas Windows operatsioonisüsteemi arvutis. Seadme kasutamine nõuab natuke harjumist ? tuleb osata sõrmejälje andurit ?õieti? vajutada, et suudetaks näpujälge tuvastada. Kahjuks saab kaitsta ainult neid andmeid, mis on mälukaardil. Samuti võib laialdase kasutamise vastu rääkida seadme kõrge hind. 128 megamaidine seade maksab 3410 krooni.

Andmeid kaitsta saab ka nn. vana kooli meetodiga. Info kirjutatakse CD või DVD plaatidele ning plaate hoitakse kas siis pangalaekas või tavalises sheifis. Kui andmed aeguvd või muutuvad mitteoluliseks, siis tuleb plaadid füüsiliselt hävitada. Enne äraviskamist võiks plaadid tükeldada.

Kui on vaja kaitsta andmeid, mis muutuvad tihti, siis siin on paar erinevat võimalust. Mitu firmat pakuvad arvutitele USB porti käivaid digitaalseid võtmeid. Selliste võtmete idee ei ole uus. Juba ammu kasutati eriti kalli tarkvara kopeerimise vältimiseks printeri- või COM-porti käivaid ?võtmeid?. Tarkvarast teha koopia, aga ilma võtmeta see tarkvara teises arvutis koopiat kasutades käima ei läinud. Kaasaegsed digitaalvõtmed toimivad sarnaselt.

Erinevate tootjate võtmetega kaasas olev tarkvara annab erinevad lisavõimalused. Üldiselt saab võtme abil tekitada virtuaalse krüpteeritud kõvaketta, millel olevad andmed on loetavad ainult siis, kui võti on arvutiga ühendatud. Mõne võtmega on võimalik siduda Windowsisse sisse logimine ? st. võtme arvutisse sisestamisel pole vaja sisestada kasutajanime ega parooli. Võtme eemaldamisel arvutist see lukustub, või toimub automaatne välja lülitamine. USB võtmete hinnad on umbes 700 kroonist kuni 2500 kroonini.

Mida rohkem kasutajaid, seda kulukamaks läheb digivõtmete soetamine.

Sarnast funktsionaalsust pakuvad ka biomeetrilised seadmed. Arvuti võib kasutajat tuvastada silma iirise, tema näo, hääle või sõrmejälgede järgi. Esimesed kolm varianti ei ole veel massidesse jõudnud, aga sõrmejälgede lugemise seadmed on juba laiatarbekaup.