- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: Tööturuameti raamatupidamine on täiesti korrast ära
Riigikontroll leiab, et Tööturuameti raamatupidamises valitses 2003. aastal korralagedus.
Riigikontrolli hinnangul rikuti Tööturuameti ning kohalike tööhõiveametite raamatupidamise korraldamisel massiliselt nii raamatupidamise seadust kui muid finantsarvestuse nõudeid.
Auditi käigus selgus, et raamatupidamise sise-eeskirjad Tööturuametis olid ebapiisavad, mõnes tööhõiveametis raamatupidamiseeskiri suisa puudus. Finantsauditi osakonna auditijuhi Sale Ajaliku kinnitusel jätab asustuse raamatupidajate tase tublisti soovida. ?Riigikontrollil polnud võimalik anda hinnangut Tööturuameti ja tööhõiveametite 2003. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta, sest koondaruande aluseks olevad vigased üksikaruanded moonutavad ka koondpilti,? selgitas Sale Ajalik.
Riigikontroll avastas, et 2003. aasta lõpu seisuga oli Tööturuameti raamatupidamises kajastamata kohustusi vähemalt 727 100 krooni.
Mitmel juhul täheldas Riigikontroll, et Tööturuamet ja tööhõiveametid ei ole arvestanud, deklareerinud ega ka maksnud erisoodustusena/kingitusena käsitletavatelt kulutustelt erisoodustuse makse ega tehtud kingitustelt ka tulumaksu. Näiteks on tööhõiveametite töötajate premeerimiseks ostetud Tallinna Kaubamaja kinkekaarte 43 500 krooni väärtuses, millelt tulnuks tasuda kas erisoodustuse makse või tulumaksu tehtud kingitustelt.
Pistelisel kontrollimisel leidis Riigikontroll, et osa krediitkaardiga sooritatud maksete kohta (kokku summas 2404 krooni) ei olnud esitada kuludokumente. Algselt oli see summa 3785 krooni, kuid raamatupidajad leidsid hiljem siiski osa kuludokumente üles, mis näitab samuti, kui laokil arvestus oli.
Audit näitas ka, et Tööturuametis puudus riigihangete korraldamisel toimiv sisekontrollisüsteem, mis tagaks, et kõigi kaupade ja teenuste ostmisel peetaks kinni riigihangete seaduses kehtestatud piirmääradest. Mitmel juhul ei olnud korraldatud riigihanget ja tööturukoolituste ostmiseks korraldatud riigihangete korral ei olnud üldjuhul kasutatud mitte avatud, vaid väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust. «Siin on siiski olnud teatud positiivset arenguid, sest näiteks 2001. aastal jätsid nad tööturukoolituseks riigihanked üldse tegemata,» kommenteeris Sale Ajalik. Kokku jättis Tööturuamet 2003. aastal riigihanked korraldamata rohkem kui 2 miljoni krooni ulatuses.
Riigikontroll leidis, et Tööturuameti Tallinnas Luha tänav 16 asuvas hoones asuvate pindade väljarentimiseks sõlmitud rendilepingud ei olnud vastavuses riigivaraseaduse ega riigivara kasutusse andmise korraga. Tööturuametil oli möödunud aasta lõpu seisuga 15 kehtivat rendilepingut Luha tn 16 hoones kokku 1426 m2 pinna väljarentimiseks. Tööturuamet ei ole avalikke enampakkumisi korraldanud, samuti on enamik rendilepinguid sõlmitud määramata tähtajaks.
Arvestades Tööturuameti ja tööhõiveametite raamatupidamises avastatud korralageduse ulatust ja asjaolu, et mitmel juhul ei ühtinud tööhõiveametite raamatupidamise andmed Maksuameti andmetega, tegi Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti peadirektorile ettepaneku viia neis asutustes läbi maksuarvestuse õigsuse kontrollimine.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele