Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopaski väärt maksu-uuendusi
Näiteks Rahvaliidu esimees ja keskkonnaminister Villu Reiljan soovib jätkuvalt ürgajal edukalt toiminud kapitalimaksu, Reformierakond rahvale kulutamiseks rohkem ra-ha kätte, mõistmata, et Euroopas reformitakse maksusüsteemi juba ammu hoopis rohelistest põhimõtetest lähtudes.
Saksamaa viis aastail 1999-2003 läbi ökoloogilise maksureformi, mille maht oli 14 miljardit eurot.
Mullu võttis Saksa valitsus vastu plaani, mille alusel peavad üle 12 000 kaaluvad veoautod maksma 10-17 eurosenti (1,6-2,6 EEK) iga Saksmaa kiirteel läbitud kilomeetri eest. Tänavu oodatakse sellest maksuga 3,5 miljardi euro ulatuses eelarvetulusid.
Eelmise aasta veebruaris hakkas Londonis tööle ummikumaksusüsteem. Londoni südalinna autoga sõitjatel tuleb argipäeviti kella 7 ja 18.30 vahel maksta 5 naela ehk ligi 113 krooni.
Euroopa üks lootusetult ummistunud kesklinnu muutus päevapealt inimsõbralikumaks. Esimese kolme nädalaga vähenes liiklus Londoni kesklinnas viiendiku võrra. Varem kulus 50% sõiduajast ummikutes istumisele ning keskmine kiirus langes 1990ndate aastate lõpuks alla 15 km/h.
Tänu uuele maksule on paljude töölesõit muutunud kaks korda kiiremaks. Londoni kesklinna sõidab iga päev tööle umbes miljon inimest, neist 85% kasutavad ühistransporti, Tallinnas vaid 35%!
Rikkas Norras aga hakati lisaraha maksma omavalitsusametnikele, kes soostusid jalgrattaga tööle tulema.
Seega leiab ka Euroopast järgimist väärivaid maksu-uuendusi. Meilgi tasub rakendada majandusmehhanisme, mis töötavad üldjuhul paremini kui käsu-, karistamis- ja kontrollmeetmed. See aitaks lahendada paljud probleemid.
Autor: Ege Hirv