Ühispank võitis laenuturul võimsalt

Ühispank on laenuportfelli aasta jooksul kasvatanud 14,9 miljardilt kroonilt 24,04 miljardile kroonile, mis teeb kasvuks ligi kümme miljardit krooni ehk üle 60 protsendi. Hansapank sai laene juurde alla kaheksa miljardi, kuid juhib siiski laenuportfelli suuruselt enam kui kahekordselt. Kolmandiku võrra mullusest enam on kliente laenama meelitanud ka Sampo Pank, kes suve teisel poolel alustas ulatusliku kampaaniaga klientide ülemeelitamiseks.

?Oleme kindlasti rahul,? kommenteeris Ühispanga jaekaubanduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit. ?Tiheda konkurentsi tingimustes on see eriti hea tulemus.? Turul laenukasvu aeglustumist või konkurentsi raugemist ta ei prognoosi. Oma turuosa plaanib Ühispank edaspidi kasvatada paari protsendi jagu aastas.

Hansapank jäi Eestis laenude kasvus turu kesmisele alla juba kevadel, teised suuremad pangad kasvasid ka siis laenude osas Eesti suurimast pangast poole kiiremini. Kui esimese kvartali lõpus oli Hansapanga laenude turuosa 48,5 protsenti, siis täna on see 50.

Hansapanga Grupi peadirektori Indrek Neivelti sõnul ületas grupis tervikuna laenude kasv siiski ootusi. ?Kiire laenukasvu põhjusteks on ülisoodsad intressid ning pikenenud tähtajad,? ütles ta eile pressikonverentsil.

?Oleme eluasemelaenuturu arengutega rahul,? lisas Hansapanga eraisikute panganduse juht Priit Põldoja. ?Meie eesmärk on olla turul klientide jaoks väljas parima pakkumisega. Viimaste kuude tegevus on toonud meile edu ning selle suuna jätkamine on enam kui kindel.?

Ka Sampo Pank on personaal- ja jaepanganduse direktori Margus Zhuravljovi sõnul oma turuosaga rahul ja loodab tõusutrendi jätkumist.

Esmaspäeval algul teatas Sampo, et kahe nädalaga on juurde tulnud juba 3000 klienti, mis on kaks korda enam kui tavaliselt sel perioodil. Hansa- ja Ühispanga esindajad kinnitasid, et nad ennast siiski ohustatuna ei tunne, kuna pikaajaline kliendisuhe on olulisem kui ajutised soodustused.

Laenude kõrval on aina tihedamaks muutumas ka konkurents hoiuste pärast. Plaane intresse tõsta ei avaldanud siiski ükski pank, viidates euro intressimäärale rahvusvahelistel rahaturgudel.

?Kui ettevõtete hulgas on likviidsuse juhtimisel peamine instrument lühiajaline hoius, siis eraisikute puhul on märgata huvi alternatiivsete säästutoodete vastu. Seega seisab agressiivsem konkurents säästuturul veel kindlasti ees,? prognoosis Neivelt.

Delfi juhatuse esimehe Ville Jehe kinnitusel pole ta seni saanud veel ühtegi piisavalt head pakkumist, et hakata mõtlema panga vahetamisele.

?Kasulikum on aeg ja energia põhitegevusse suunata, mitte otsida soodsamaid lahendusi pankades. Eelistan pigem tegelda tulude suurendamise kui kulude kokkuhoiuga,? põhjendas Jehe, kes ise ja ka kelle firmad on Hansapanga kliendid.

Jehe hinnangul võib erinevate pakkumiste võtmine ja kaalumine mõttekas olla siis, kui ettevõte on agressiivses arenguetapis ja vajab palju krediiti. Lihtsalt ülekannete sooritamisel ei ole aga pangal ja pangal muud vahet kui harjumus ja hea teenindamine.

Eraisikuna on Jehe Hansapanga personaalteeninduse rahulolev klient. ?Teise panga pakkumine peab ikka midagi väga erilist olema, et ma seda kaaluma asuksin. Aastamaksuta kediitkaart ja tasuta ülekanded ei ole minu jaoks argument,? ütles ta.