Õpetajate sõnul on kirjastused põhjendamatult tõstnud õpikute ja töövihikute hindasid.
Rahanumbrid on nii suureks kasvanud, et kui mullu korjasid õpetajad lastelt töövihikute raha, siis tänavu käib arveldamine panga kaudu või saab töövihikuid osta kooli raamatukogus, kirjutab SL Õhtuleht.
«Minu arust on see röögatu, eriti peres, kus koolis käib mitu last. Õpetajad tahavad oma tööd hästi teha ja lapsevanematel ei jää muud kui töövihikud välja osta. Kirjastused ainult rikastuvad,» räägib ema, kes eelmisel aastal maksis lapse töövihikute eest 250 krooni ja sel aastal juba üle 500 krooni.
«Töövihikud on sel aastal tõesti väga kallid,» tunnistavad õpetajad ühest suust. Kui mullu maksis täpselt sama õpik 45 krooni, siis tänavu 65, toob Tallinna õpetaja näite. 5% võrra kergitas töövihikute hinda Euroopa Liitu astumisel lisandunud käibemaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paljudes koolides võib mõni õpilase töövihikute komplekt maksma minna 500-550 krooni. Odavamad jäävad 100 krooni piiresse. Kui arvestada, et tänavu alustas kooliteed 180 000 igas vanuses õpilast ning et iga õpilane maksab tööraamatute eest 300 krooni, laekub kirjastuste kontole vähemalt 54 miljonit krooni.
Kaks suuremat kooliõpikute ja töövihikute tootjat on kirjastused BIT AS (kellele kuulub kaubamärk Avita) ja Koolibri, veidi vähem tuleb neid Tartu kirjastusest Studium. 2002. aastal oli Koolibri käive üle 58 miljoni ja BIT ASi käive üle 52 miljoni krooni. Kasum vastavalt 9,4 ja 7 miljonit krooni. Äripäeva koostatud kirjastuste edetabelis oli BIT AS neljandal, Koolibri 16. kohal.
Elva gümnaasiumi direktor Kalmer Kivi leiab, et pole õige kirjastustele lapse kaudu, õpikute ja töövihikutega, kasumit teenida. «Me ei peaks lapsevanemaid nende ostmisega koormama. Kulutusi on laste koolitamisel niigi palju. Seda enam, kui vihik osutub tarbetuks ning on kontrollimatult sattunud kohustusliku õppekirjanduse sekka,» ütleb Kivi.