Tüüpplaneeringut saab muuta

Mihkel Pillak 15. september 2004, 00:00

Erinevalt tellis- ja suurplokkmajadest on paneelelamu korteri lagi üks toasuurune raudbetoonpaneel, mida kannavad kõik neli seina: välis- ja siseseinad. Kõik seinad ja vahelaed on omavahel ühendatud sissebetoneeritud terasankrutega. Sellise ?kaardimaja? ruumiline kandesüsteem annab hoonele väga hea püsivuse.

Eesti Projekti peainseneri Toomas Aakre sõnul soovitakse kõige sagedamini ühendada kööki elutoaga ja sellega koos ringi ehitada WC-vannituba. ?AS Eesti Projekt on alates 1993. aastast koostanud üle 3800 projekti,? nendib Aakre. ?Kui WC-vannitoakabiinid välja arvata, ei saa paneelmajas ühtegi seina täielikult kaotada.?

Sama kinnitab ka sisearhitekt Eerik Olle: ?Paneelmaja korteris on tavaliselt tegu rohkem olemasolevate avade laiendamisega ja ehk ka teise kohta viimisega. Osa plaanilahenduste puhul saab muuta näiteks köögi ja vannitoa asukohta.?

Paneelmajas, kus mittekandvaid vaheseinu ei ole, on kõik seinad ja laed maja ühisosa. See tähendab ka seda, et kahjustades kas või üht korteri siseseina, võib kannatada kogu maja. Sama lugu on kommunikatsioonidega: torud läbivad kõiki kortereid.

Suhteliselt tühisena näiv, kuid tegelikult väga suur probleem võib tekkida seoses keskkütteradiaatorite omavolilise eemaldamise või ümberpaigutamisega. See võib viia tasakaalust välja ka ülejäänud maja küttesüsteemi, mis talveperioodil valusalt tunda annab. On ju korteritevahelised seinad, laed ja põrandad soojustamata, eeldades ühesugust temperatuuri kõigis korterites. ?Projekt peab arvestama kogu maja tasakaalustatud küttesüsteemi nõudeid,? paneb Toomas Aakre südamele. ?Paljudel juhtudel tuleb ümberehituse käigus ümber ehitada ka vee- ja kanalisatsioonitorustik ja -seadmed. Selle töö jaoks peab ehitusseaduse nõudel olema MTRis registreeritud projekteerija. Sama kehtib küttesüsteemi muutmisel.? Enne kui ?vana? korterit lammutama hakata, oleks arukas nõu pidada ka sisearhitekti ja ruumide sisekujundajaga, kes oskavad asjakohast nõu anda ja võimalikke vigu ennetada. Tihti on nad sama tüüpi korteri muutmisega juba kokku puutunud ja teavad eelneva põhjal nõu anda.

?Ümberehituse asjaajamise korraldamisel tasub nõu küsimiseks kõigepealt omavalitsusse pöörduda ? sealt saab vajamineva info päris lihtsalt kätte,? soovitab Eerik Olle.

1. Võimaluste ja tulemuse kindlaksmääramine. Korteri ümberehitamine on mõttekas, kui sinna jäädakse elama pikemalt. Ümberehitatud korteri hind ei erine tüüpkorteri omast sel määral, et kindlalt kompenseerida kulutusi.

2. Konsulteerimine arhitekti või sisekujundajaga

3. Eelnõusolek projekteerimiseks (majaomanik, elamu-või korteriühistu)

4. Ümberehituse projekti tellimine (korteri ümberehitusprojekti võib koostada küll iga majandustegevuse registris (MTR) registreeritud projekteerimisfirma, kuid paneelmajade projekte säilitatakse Eesti Projektis, kus neid tuleb kontrollida ja kooskõlastada)

5. Korteriomaniku kooskõlastamised (korteriomanik kooskõlastab ehituse ühistuga või hooldusfirmaga)

6. Majandustegevuse registri (MTR) registreeringut omav omanikujärelevalve täidab kohustuslehe ning MTRi registreeringuga ehitaja teostab töö

7. Korteriomanik esitab projekti Tallinnas säästva arengu ja planeerimise ametile (TSAPA). Registreerimisel väljastatakse ehitusleht.

8. Ehitaja teostab töö

9. Avade lõikamine ja tugevdustööd toimuvad omanikujärelevalve kontrolli all. Töö lõppedes allkirjastab omanikujärelevalve ehituslehe.

10. Korteriomanik toimetab ehituslehe tagasi maja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, Tallinnas Harju tn 13 TSAPA ehituskontrolli osakonda, kus registreeritakse töö valmimine.

Allikas: Toomas Aakre

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing