Terase hinnatõusu lõppu pole näha

Võimalikust hinnatõusust on teada andnud juba maailma suurim terasefirma Arcelor, kes soovib hindu tõsta 20%, samalaadse avaldusega on esinenud ka ThyssenKrupp.

?Kindlasti paneb see surve alla (terasetöötlejate ? toim.) kasumlikkuse, oleneb, kui palju on võimalik kõrgemat tooraine hinda lõpptoote hinnale edasi kanda,? ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu.

Metalliimportöör Viktor Levada ütles, et terase hinnad on juba tõusnud. ?Mitte ainult Arcelor ei tõsta hindu ? kõik teised tõstavad ka. 1. septembril avanes Hiina turg ja see mõjutab terase hindu,? ütles OÜ Levadia juht ja omanik Levada. ?Näiteks, me tellisime just nüüd Venemaalt oktoobriks metalli ning hinnad olid juba 20% kasvanud.?

Levada sõnul on Venemaa ja Ukraina terase hinnad endiselt umbes kolmandiku võrra odavamad kui Euroopas ja jäävadki nii. ?Miks? Sellepärast, et kvaliteet on kehvem,? ütles Levada.

?Lähitulevikus hinnad ainult tõusevad ja stabiliseerumist veel ei paista,? ennustas Levada.

Muu hulgas ka metallmööblit tootva ASi Kitman juhataja Ilo Rannu sõnul on terase hinnatõus seni pidev olnud. ?Eestis ei ole metallimüüjatel enam isegi hinnakirju ? nad võivad sulle lihtsalt öelda, mis hinnaga nad eile tehinguid tegid,? ütles Rannu.

Hinnatõus on Rannu sõnul ahendanud Eesti tootjate võimalusi. ?Rääkisin alles eile ühe meie partneriga, kes kurtis, et materjali hinnatõusust tingituna ei suutnud ta enam IKEA-le allhanget teha ja kaotas selle poolakatele, kellel on ressursid lähemal,? ütles Rannu. ?Ka Kitman on märkimisväärselt oma marginaalides kaotanud, samuti oleme sunnitud olnud tõstma oma müügihindu ja loobuma odavast allhankest ? kui ei ole suutnud läbi rääkida.?

Planeeritav hinnatõus puudutab Rannu sõnul sisuliselt kõiki ettevõtteid, kes kasutavad terast ja malmi.

Rannu sõnul on Vene ja Ukraina materjalide hinnad kasvanud märkimisväärselt rohkem ja on lääne materjali hindadele järele jõudnud.

ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg ütles, et sellel aastal toimunud järsk terase hinnatõus oli prognoositav ELi astumisega, mida eriti oskuslikult kasutasid ära SRÜ riigid, tõstes hinnataseme pea maailmaturu tasemele.

?Ka meie ettevõtte kasumiprognoos näitab ligi kolmandiku madalamat tootmisrentaablust eelmise aastaga võrreldes,? tõdes Sulg. Kui aga lõpptoote turuhinnad ei tule piisava kiirusega nende muutustega kaasa, võib järgmisel aastal oodata tõsisemaid tagasilööke just väiksemate kapitalivarudega ettevõtetes.

Statistikaameti andmetel on selle aasta esimeses kvartalis Eestisse toodud 1,7 miljardi krooni eest mustmetalle, eelmisel aastal samal perioodil imporditi neid miljardi krooni eest. Terve eelmise aasta jooksul imporditi mustmetalle Eestisse 3,6 miljardi krooni eest.

Aastas kaubeldakse terasega üle maailma 900 miljardi dollari (11,5 triljoni krooni) väärtuses.