Leedo saab 5,7 miljonit krooni dividende

Omanikutulu väljavõtmisel peab Leedo tasuma selle pealt ka ligi 35 protsenti tulumaksu.

SLK 2003. majandusaasta aruande järgi on ettevõttel eelmiste perioodide jaotamata kasumit 1 463 665 krooni, millele lisandus aruandeaastal teenitud kasum 4 236 127 krooni. Aktsionäridele, kelleks on Leedo üksinda, otsustasid SLK juhatus ja nõukogu dividendidena välja maksta 5 675 676 krooni, jaotamata jäi teenitud kasumist vaid 24 117 krooni. SLK on maksnud omanikule dividende 1999. aastast alates, kuid seni on summad olnud väiksemad, ulatudes vaid kahel viimasel aastal miljoni kroonini. Selle aasta küllaltki suure dividendisumma kulutamise kohta ütles Leedo: ?Kindlasti ei suuda ma seda maha juua ja võlgu mul ka pole, nii et tõenäoliselt investeerin.? Seni pole tal enda sõnul olnud vajadust talle ette nähtud miljoneid välja võtta, kuid lubas seda teha Ventspilsi liini käivitamiseks uue firma loomisel.

Praegu riigiga praamiläbirääkimisi pidava SLK eelmise aasta netokäive oli 78,85 mln krooni, mis oli 2,3% rohkem kui aasta tagasi. Käibest 99% ehk 78,13 mln krooni moodustasid tulud laevapiletite müügist ja broneerimistasudest. 2003. aastal eraldas riik SLK-le laevaliikluse teotuseks 89,3 mln krooni, mis on 14,5% enam kui aasta varem. Aasta keskmine töötajate arv oli 236 ehk 26 võrra suurem kui 2002. aastal. Reisijate arv kasvas 2,1 protsenti. Firma likviidsus tõusis aasta jooksul 1,45 protsendilt 2,57 protsendile, paranenud on ka maksevalmidus ja teised majandusnäitajad.

SLK juhatuse esimehe Tõnis Rihvki hinnangul oli eelmine aasta laevakompaniile tegelikult väga raske. Ränga talve mõjudest päästis tõsine kokkuhoiuprogramm, mille käigus tõmmati miinimumini investeeringud laevade tehnilisse seisukorda ning külmutati töötajate palgatõus, rääkis ta. Mõnevõrra aitas korralike majandustulemuste saavutamisele Rihvki sõnul kaasa hea suvi, kindlustuse hüvitised jää tekitatud kahju eest ning see, et kütuse hind aasta lõpul ei tõusnud, loetles ta positiivseid mõjureid.

Rihvki hinnangul on viimasel kahel aastal seganud SLK tööd laevaliikluse ümber toimuv tõmblemine. ?Selle asemel, et uusi laevu ehitada, peame mõtlema, kuidas kulusid vähendada,? tõdes ta, lisades, et selle aasta algus oli tänu kergele jääle hea ja suvine turismihooaeg kasvatas tulusid.

Reedesel kohtumisel esitas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Saaremaa Laevakompanii esindajatele liinilepingu projekti mandri ja saartevahelise liikluse jätkamiseks alates 1. oktoobrist. Projektis teeb riik ettepaneku doteerida laevaliiklust aasta jooksul 75 miljoni krooniga.

Pooled leppisid kokku, et ühisfirma osas jätkavad läbirääkimisi Tallinna Sadam ja Saaremaa Laevakompanii. Samuti lepiti kokku, et loodav ühisfirma osaleb uue liinilepingu sõlmimiseks avalikul konkursil.

?Kõik ühisfirma tingimused peavad olema majanduslikult põhjendatud ning seaduslikud. Loodava ühisfirma tingimused peab heaks kiitma Tallinna Sadama juhatus, nõukogu, minister ning valitsus,? sõnas majandus-ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip.

?Riigi huvid ja väärikus peavad olema kaitstud,? lausus minister.