- OMX Baltic0,14%300,35
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,24%1 196,88
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,03%8 771,96
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,09
- OMX Baltic0,14%300,35
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,24%1 196,88
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,03%8 771,96
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusministeerium: jooksevkonto defitsiit saavutas teises kvartalis järjekordse rekordi
Teises kvartalis suurenes jooksevkonto puudujääk rekordilise 20,4 protsendini oodatavast sisemajanduse koguproduktist, kasv tuli kaubandusbilansi miinusest.
Kaubandusbilansi puudujäägi kasv 23,6 protsendini prognoositavast SKPst
tulenes ennekõike kaupade sisseveo suurenemisest, kommenteeris rahandusministeerium. See omakorda oli põhjustatud peamiselt majandusagentide varude soetamisest enne Euroopa Liiduga ühinemist ja osaliselt ka üleminekust uuele väliskaubandusstatistika aruandlussüsteemile, mis ei ole eelmise süsteemiga enam otseselt võrreldav. Ühendusesisese kaubavahetuse osas ei ole nüüdsest enam võimalik eristada varem tolli järelvalve all tolliladudes liikunud kaupa, mis siseringlusesse tegelikult ei jõuagi.
Teenuste bilansi ülejäägi suurenemine 10,0 protsendini prognoositavast SKPst tulenes peamiselt erareisiteenuste ning äri- ja kaubandusteenuste ekspordi kasvust, samuti vagunite renditeenuse osutamise suurenemisest mitteresidentidele. Veoteenuste ülejääk aga vähenes seoses raudtee- ja meretransporditeenuste impordi mahu suurenemisega eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes.
Negatiivne tulude bilanss saavutas samuti oma rekordtaseme - 8,3 protsenti prognoositavast SKPst. Suur osa otseinvesteeringute tuludest, 1,9 miljardit krooni, tuli siiski reinvesteeringutena Eesti majandusse tagasi.
2004. aasta kolmandas kvartalis on oodata jooksevkonto puudujäägi vähenemist. Eksport on tõusuteel tänu välismajanduse aktiivsuse jätkuvale suurenemisele ja 1. maist paranenud kaubandusvõimalustele. Prognoosi kohaselt peaks impordi kasv aasta teisel poolel aeglustuma ja ekspordi kasv ületama impordi kasvu.
Otseste välisinvesteeringute sissevool ulatus käesoleva aasta teises kvartalis 3,6 miljardi kroonini, kasvades aastaga 48,2 protsenti. Sissevoolust kolmandiku moodustas reinvesteeritud tulu. Eesti residentide poolt tehtud investeeringud välisriikidesse toimusid peamiselt tütarettevõtete aktsiakapitali.
Väliskapitali sissevool toimus peamiselt portfelliinvesteeringute näol, mille saldo ulatus 5,6 miljardi kroonini, kattes muude investeeringute väljavoolu. Portfelliinvesteeringute sissevoolu kõrge tase oli tingitud krediidiasutuste rahaturuinstrumentide emiteerimisest.
Aasta teisel poolel on oodata otseste välisinvesteeringute sissevoolu mõningast elavnemist seoses Kunda tselluloositehase ehituse käivitumisega.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele