- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusministeerium: majanduskasvu mootoriks oli sisenõudluse areng
Järgneb rahandusministeeriumi pressiteade:
Eesti majandus kasvas 2004. aasta teises kvartalis 5,9 protsenti, mis on 0,9 protsenti vähem kui tänavu esimeses kvartalis, kui majanduskasv moodustas 6,8 protsenti.
SKP kasvu turuhindades mõjutas negatiivselt käibemaksu laekumise vähenemine seoses maksustamismomendi edasilükkumisega EL siseselt impordilt, mistõttu netomaksud vähenesid viiendiku võrra eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.
Samas sesoonselt korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli esimese kvartaliga võrreldes 1,3 protsendi võrra kiirem, viidates tõusutrendi jätkumisele.
Eesti majanduskasv ületas teises kvartalis Euroopa Liidu majanduskasvu 3,6 protsendipunkti võrra, jäi aga alla Läti ja Leedu kasvule, mis olid vastavalt 7,7 ja 7,3 protsenti.
Sisenõudluse osakaal suurenes sisemajanduse koguproduktis 108,7 protsendini, see tulenes nii investeerimise hoogustumisest kui ka eratarbimise stabiilsest kasvust. Investeeringute kasv kiirenes pärast kaks kvartalit kestnud langust märgatavalt, 20,2 protsendini. Kasvu toetasid nii ettevõtete transpordivahendite soetamine, aktiivne ehitustegevus kui valitsussektori suurenenud kapitalimahutused.
Kodumajapidamiste osas suurenes nii elamuehitus kui eluruumide aktiivne ostmistegevus. Lühiajalise statistika kohaselt panustasid äriühingute investeeringute kasvu peamiselt avatud
sektori ettevõtete kapitalimahutused põhivarasse, samuti oli tõus kiire ehituse ja kaubanduse osas.
Eratarbimise kasvu toetasid teises kvartalis hõivatute arvu kasv ja tööpuuduse vähenemine, mis keskmise palga kasvu aeglustumisele vaatamata säilitasid isiklikult kasutatava tulu kasvu. Tänu jätkuvalt madalatele intressimääradele eelistati tarbimist säästmisele. Eratarbimist pidurdavaks
teguriks on aga üha suurenev laenukoormus, mille edaspidi muudab veelgi koormavamaks intressimäärade tõus.
Hoolimata ekspordi küllaltki kiirest kasvust, mis oli 18,9 protsenti, oli kaupade ja teenuste bilansi negatiivne mõju sisemajanduse koguproduktile taas suur. See tulenes ennekõike kaupade sisseveo suurenemisest, mis omakorda oli põhjustatud peamiselt majandusagentide varude soetamisest enne Euroopa Liiduga ühinemist ja osaliselt ka üleminekust uuele väliskaubandusstatistika aruandlussüsteemile, mis ei ole eelmise süsteemiga enam otseselt võrreldav. Ühendusesisese kaubavahetuse osas ei ole nüüdsest enam võimalik eristada varem tolli järelvalve all tolliladudes liikunud kaupa, mis siseringlusesse tegelikult ei jõuagi.
Hetkel kuum
Majanduskasv tugines ka teises kvartalis eelkõige töötleva tööstuse kasvul, mis andis 30 protsenti kogu lisandväärtuse juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Tõusule aitasid kaasa enam-vähem võrdselt nii suurenenud sissetarbimine kui ekspordi kasv. Enim mõju avaldasid kasvule toiduaine- ja tekstiilitööstuse, elektrimasinate ja aparaatide tootmine, elektroonika,
ehitusmaterjalitööstus ja puidutöötlemine. Positiivselt mõjutas majanduskasvu ka energeetikasektor, mille tõusu soodustas märkimisväärne kulude kärpimine ning tootlikkuse kasv.
Enim kasvas teises kvartalis ehituse lisandväärtus - 15 protsendi võrra. Seda toetas infrastruktuuriobjektide ehitamine, tööstus- ja teenindussektori hoonete ehitus ja rekonstrueerimine ning elamuehitus.
Enamuse äriteenindusega seotud tegevusalade kasvutempo teises kvartalis aeglustus, mistõttu selle osakaal kogu lisandväärtuses eelmise kvartaliga võrreldes vähenes. Veonduse, laonduse ja side lisaväärtuse reaalkasvu aeglustumist 8,9 protsendini võib seostada eelkõige transiidi kasvu
pidurdumisega ning tootlikkuse vähenemisega telekommunikatsioonis.
Hoolimata hulgi- ja jaemüügi kasvu kiirenemisest sisekaubanduse lisandväärtuse reaalkasv teises kvartalis aeglustus märgatavalt 5,6 protsendini, mis on seletatav jätkuva kasumimarginaalide vähenemisega. Hotellide ja restoranide kasvutempo vähenemise võib seostada eelkõige ettevõtete kulude kiire kasvuga, mille tulemusena nii kasum kui tootlikkus
jäid eelmise aasta sama kvartali tasemele alla. Samas finantssektori kasv teises kvartalis kiirenes, osaliselt küll baasiefekti tõttu, tõusu aga soodustas jätkuvalt aktiivne laenu- ja liisingutegevus.
Primaarsektori lisandväärtuse reaalkasv osutus teises kvartalis negatiivseks, mis on tingitud kogutoodangu kasvu aeglustumisest ning hinnatõusust. Samal ajal valitsemissektori suure osakaaluga tegevusalade kasv teises kvartalis kiirenes ning selle panus majanduskasvu oluliselt
suurenes.
2004. aasta kolmandas kvartalis jätkas majandus tõusutrendil, samas kasvu kiirenemist ei oodata. Eratarbimise kasvu jätkumist toetas kindlustunde kasv. Aasta teises pooles on oodata investeerimisaktiivsuse kasvu jätkumist, kuid ilmselt mitte nii kiires tempos. Impordi kasv peaks samuti aasta teisel poolel normaliseeruma.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele