Valitsuse homsel istungil vaetakse tunnistajakaitse seaduseelnõud, mille kohaselt võib tulevikus ka Eestis mõni oluline tunnistaja uue identiteedi saada.
Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga tagada efektiivsem võitlus kuritegevuse vastu ning kaitsta neid isikuid, kes soovivad ja saavad kaasa aidata kuritegude avastamisele ning neid toime pannud isikute üle õigusemõistmisele, on kirjas eelnõu seletuskirjas.
Eelnõus nähakse ette kehtestada tunnistajakaitse regulatsioon ja struktuurid. Seadus peab tagama tunnistajate efektiivse kaitse kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheliselt aktsepteeritavas mahus, Eesti integreerumise rahvusvahelisse organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja vastastikuse koostöö selles valdkonnas.
Eelnõu kohaselt teostab tunnistajakaitset keskkriminaalpolitsei ja järelevalvet tunnistajakaitse korraldamise üle riigiprokuratuur. Tunnistajakaitset kohaldatakse kohtueelse menetluse ajal, kohtumenetluse ajal ja pärast kohtumenetlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tunnistajakaitse kohaldamisel kasutatakse järgmisi abinõusid:
1) kaitstava isiku ja tema vara füüsiline kaitse;2) kaitstavale enesekaitsevahendite võimaldamine;3) kaitstavale uute side- või muude kommunikatsioonivahendite või nende numbrite võimaldamine;4) transpordivahendite uute registreerimistunnuste võimaldamine;5) kaitstavale uue elu-, töö- või õpingukoha võimaldamine;6) kaitstava varjatult ohutusse paikkonda või asukohta ümberpaigutamine;7) isiku välimuse kirurgiline/plastiline muutmine;8) kaitstavale uue identiteedi loomine;9) muud abinõud.
Seletuskirja kohaselt on keskkriminaalpolitsei taotlenud tunnistajakaitset teostava struktuuriüksuse asutamiseks ning tunnistajakaitse teostamiseks 2005. aastaks riigieelarvest 4 903 914 krooni.