- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erakulutused tervishoius kasvavad
Vastukaja 22. septembril ilmunud Ants Veetõusme artiklile ?Tervishoiu murtud luud?
Hüvitiste suurenemine riiklikus ravikindlustuses on vähetõenäoline. Haigekassa eelarve muutub järjest pingelisemaks. Maikuust alates tuleb hüvitada Eesti Haigekassas kindlustatute ravikulusid ka teistes Euroopa Liidu riikides viibimisel.
Ants Veetõusme toob esile sotsiaalmaksu tõusu ja haigekassa poolt ostetud raviteenuste mahu suurenemise kordades kümne viimase aasta jooksul. See on tõsi, et inimesed ei tea, kui palju tööandja nende eest iga kuu sotsiaalmaksu maksab.
Kuid inimestele on jätkuvalt probleemiks ka pikk ravijärjekord. Kui haigus oodata ei kannata, tuleb eraarsti poole pöörduda ja täiendavalt maksta hoolimata sellest, et sotsiaalmaks on korralikult tasutud. Seni on Eestis riiklik ravikindlustus nendel, kes on maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) eksperdid märkisid selle ära meie tervishoiusüsteemi ühe puudusena. Aga kui kindlustatud oleksid kõik Eesti kodanikud, suureneksid haigekassa kulud veelgi. Samas on ka Euroopa rikkamatel riikidel valida, kas kõikidele teatud teenused või teatud osale kõik teenused ? nii arvavad WHO eksperdid.
Paratamatult peame tulevikus järjest suurema osa kuludest igaüks enda peale võtma. Maksma ise ravijärjekorrast möödapääsu, mugavama palati, ravimite ja tõenäoliselt ka osaliselt raviteenuse eest. Patsientide nõudlikkus kasvab kiiremini kui riikliku ravikindlustuse võimalused.
Ants Veetõusme pakub tervishoiu täiendava finantseerimisvõimalusena eraravikindlustust. Selle arengut mõjutab kolm olulist asjaolu. Need on turu nõudlus (riskid, mille maandamisest ollakse huvitatud), toote hind (mida kindlustatu on valmis riskide maandamise eest maksma ja mis katab ka kindlustaja administratiivkulud ning tagab kasumi) ning kindlustustehnilised tingimused.
Nõudlust omakorda mõjutavad haigestumise tõenäosus, haigustega kaasnevad kulutused, sissetulekute suurus, haridustase. Kõige enam sõltub nõudlus aga solidaarsuskindlustuse pakutavate teenustega rahulolust.
Vabatahtliku ravikindlustuse kaudu pakutakse kas solidaarsuskindlustust asendavat ravikindlustust, täiendavat katet teenustele, mis on solidaarsuskattest osaliselt või täielikult välja lülitatud (nt omaosalus teenuste eest tasumisel, hambaravi, tasu ravimite, prillide, ortopeediliste abivahendite eest), või laiemat valikuvõimalust tagavat lisakindlustust (ühekohaline mugavustega palat, õigus valida arsti oma soovi järgi, ravi erahaiglas, diagnostilised uuringud erasektoris, võimalus pöörduda otse eriarstile).
Lisakindlustuse puhul maksab kindlustatu ainult eelise, mitte kogu teenuse kulud. Eestis pakub ERGO Elukindlustuse AS võimalust kindlustada oma ravikulud vabatahtlikult, riiklikku kindlustust asendav eraravikindlustus on võimalus ennekõike haigekassas kindlustamata inimestele.
Tulevik eraravikindlustuses kuulub aga täiendavale ja lisakindlustusele. See võimaldab rahuldada nõudlikuma kliendi vajadusi, suurendada inimeste valikuvõimalusi arstiabi saamisel ja tuua tervishoidu täiendavaid ressursse.
Autor: Anneli Karu
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele