IMF hoiatab järsu intressitõusu eest

Enneolematult madalale langenud laenuintressid on julgustanud inimesi paljudes riikides koormama end järjest suuremate laenudega, mis põhiliselt on läinud eluaseme soetamiseks. Selle tagajärjel on arenenud riikides korteri- ja majahinnad erakordselt kõrgele kruvitud ning perede laenukoormus järjest kasvanud. Näiteks Suurbritannias on majahinnad kümne aastaga suurenenud 140%, samal ajal kui palgad on tõusnud ainult 70%.

Eriti kiire on hinnatõus olnud viimastel aastatel. Läinud kuu lõpul avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) analüüsi 18 riigi kinnisvarahindade arengust aastail 1997?2003. Vaadeldud perioodil on eluasemehinnad kerkinud üle 50% mitmes riigis, nagu Iirimaa, Inglismaa, Rootsi, Holland jt. Kummaline on see, et eluasemehindade tõus pole lasknud end põrmugi häirida ei IT börsikrahhist, sellele järgnenud üldisest majanduslangusest, samuti ei vasta see tegelikule palgatõusule. Et kinnisvarasektori osakaal riikide majanduses on järjest kasvanud, siis seal toimuv hinnakrahh mõjutaks majandust igatahes oluliselt.

Ehkki eluasemehindade langusse pööramist on prognoositud juba kolm aastat, tõus aina jätkub. Mida aeg edasi, seda teravamaks muutub küsimus, kui kaua niisugune areng jätkuda saab.

IMF tõi välja mitu ohtu, mis sellega lähiajal võivad kaasneda. Kuigi korteri- ja majaturg ei ole panga sõnul rahvusvaheline, on hinnad eri riikides kerkinud üsna sünkroonselt. Järelikult on põhjust arvata, et sama efekt toimib ka languse korral.

Sellise hinnalanguse võib vallandada näiteks arenenud riikide rahapoliitika karmistamine ja intresside tõstmine kerkiva inflatsiooni survel või vajadusest jahutada kinnisvaraturgu.

Et selliseid ohte vältida, soovitab IMF pankadel hoolega olukorda jälgida ja aegsasti asuda ohtude ennetamiseks intresse järk-järgult tõstma. Seetõttu huvitab loomulikult kõiki neid, kelle laenukoormus sõltub intressidest, kui kiiresti need lähiajal tõusta võivad.

Intressitõusu prognoose tehakse väga ettevaatlikult. Näiteks Soome Panga värske peadirektor Erkki Liikanen ei olnud nõus seda oma esimeses avalikus esinemises tegema. Ta ütles ainult, et intressitõus peaks kinnisvarahindade tõusu peatama ega tohiks enamikule laenuga majapidamistele liiga koormav olla.

Soome Panga prognoosis öeldakse, et aastaks 2006 peaks kolme kuu Euribor tõusma 1,3% ja uuslaenude keskmine intress umbes 0,8%. Seega Soome Pank lähiaastail eurotsoonis suurt intressitõusu ette ei näe.

Inimeste eluasemelaenu võtmine jätkub paljudes riikides rekordilises tempos. Näiteks Rootsis võeti ainuüksi teises kvartalis eluasemelaenu 54,4 miljardit Eesti krooni. Sellele vaatamata jääb Rootsi kodumajapidamiste laenukoorem sissetulekutega võrreldes üksjagu maha teiste oluliste riikide näitajast, mis USAs ja Saksamaal on 112 ja Suurbritannias koguni 129%. USAs müüdi augustis 1,18 miljonit elumaja, 30aastase laenu püsiintress oli alla kuue protsendi.

Järelevalveorganite rahulikkus on tingitud pikenenud laenutähtaegadest ja madalatest intressidest. Nii on Rootsi pangaliit välja arvestanud, et kui rootslane ostis 1990. aastal Stockholmis maja, mis maksis 2,2 miljonit krooni ja tasus 80% sellest laenuga, siis olid intressikulud ca 15 300 krooni. Kui ta aga praegu ostab kaks korda kallima maja, siis on intressikulud ainult umbes 6450 krooni kuus. Üheprotsendiline intressitõus lisaks aga kulu üle kahe tuhande krooni kuus.