Enamik Eesti tänavatele paigaldatud «lamavatest politseinikest» on ebaseaduslikud, sest seadused seesuguseid liikluskorraldusvahendeid ette ei näe.
Tallinna on alates 2000. aastast paigaldatud üle kahesaja musta-kollasevöödilise jäigast kummimassist kiirusepiiraja. Algselt vallutasid nn lamavad politseinikud pealinna koolide ja lasteasutuste ümbruse, kuid nüüd on neid täis ka enamik aedlinnu, kirjutab Postimees.
Autojuhid kiruvad kiirusepiirajaid, sest need lõhuvad autot ka siis, kui sõita lubatud 30-kilomeetrise tunnikiirusega.
«Ma vihkan neid hirmsasti, need ainult lõhuvad autot,» rääkis ka liiklusõpetaja Johannes Pirita. «Viimasel ajal pannakse neid igale poole, kuidas heaks arvatakse ? ka sinna, kus neid üldse vaja poleks ja kus need on näiteks juba olemasoleva peatee märgi tõttu mõttetud.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii maanteeameti kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid tunnistavad, et tegelikult selliseid tõkkeid autoteele panna ei tohiks, sest need ei vasta ei Eesti standarditele ega ole mujal maailmas ka liikluskorraldusvahenditena kasutusel.
Tallinna liiklusteenistuse juht Mati Songisepp väljendas seevastu veendumust, et kiirusepiirajad on seaduslikud, ja nimetab neid künnisteks.
Liiklusjuht ütles, et linn paigaldab kiirusepiirajaid ka edaspidi, neid on juba üle 200 ja aastatega on selleks kulutatud miljoneid. Künnise saavad esmajärjekorras lasteasutused, kuid ka eraisikud, kes on tihti need ise kinni maksnud.