Riik hakkab looma ehitusfirmade registrit, kuhu pääseb pärast võrdlemisi karmide nõuete täitmist, selles olemine aga hõlbustab riigihangete võitmist ehituses.

Äripäeva meelest on uude ehitajate nimekirja pääsemise nõuded liiga karmid, loe: eelistavad suuri firmasid ja võivad põhjendamatult sulgeda tee väiksematel.

Teatavasti on ehitus niisugune ala, mis on litsentseeritud. Kui riik on litsentsi korra juba välja andnud, siis võiks ta riigihangetel oma korra tehtud tööd usaldada. Meil on majandustegevuse register, endise nimega RETTER ? riiklik erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate register. Ometi seab uus register või nimekiri uusi tingimusi. Vaatleme mõnda neist.

?Ehitusettevõtte keskmine brutopalk töötaja kohta peab ulatuma vähemalt 80 protsendini eelmise kalendriaasta keskmisest statistilisest brutopalgast ehituse valdkonnas.? Selge ? võitlus ümbrikupalgaga. Kuid firma, mis säästlikult majandab ja kõiki makse maksab, ei tohigi teatud piirist enam efektiivsemaks muutuda? See on statistiline fakt, et keskeltläbi kaks kolmandikku töötajatest saab keskmisest palgast väiksemat palka, sama kehtib ka ehituse kohta. Seda keskmist palka tõstavad suurte ehitusfirmade juhtkonna head palgad. Samuti erinevad palgad regiooniti. Õigem oleks võtta aluseks mediaanpalk: see on palganumber, millest pooled töötajad saavad rohkem ja pooled vähem.

??tuleb tõendada vähemalt kolme referentsobjekti olemasolu kõigis valitud tegevusalades, mis on valminud viimase viie aasta jooksul?? Selge ? tahetakse kogemusi, kuid ühtlasi kahandatakse noorema kui viieaastase firma ?ansse riigihankel osaleda, sest tal on valminud objekte vähem. Riik võib sõnades toetada ettevõtlusega alustamist, kuid teod seda praegu ei kinnita. Kogemusi ei saa muul viisil kui ehitades.

?Tuleva aasta riigieelarves nimekirja pidamiseks raha ette nähtud ei ole. Seetõttu hakkab sissepääs maksma kuni 15 000 krooni, millele lisandub kohustuslik aastamaks.? Kuna nimekirja hakkab pidama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siis kas registritasu ja aastamaksuga on loodud ministeeriumile abimajand? Registrist otsene kasusaaja on riik, kes võiks kanda ka selle administreerimise kulud.

Ehituse riigihangetele karmide tingimuste seadmise poolt räägib saadav parem kvaliteet, mis peaks meie kõigi huvides olema. Ent kui ehitaja valiku tegemine jääb n-ö siseringi, siis suureneb ka võimalus, et riigil tuleb ehituse eest rohkem maksta, sest loomulik konkurents on määrusega pärsitud. Tegeliku ehitustöö teevad ära siiski paljud alltöövõtjad, seega võib juhtuda, et registris on vaid peatöövõtja ja väiksematele alltöövõtjatele ei muutugi midagi. On?s uuendust üldse vaja?

Registri positiivse mõjuna väheneb paberimajandus: registrisse pääsenutel pole vaja järjekordsele hankele uut paberivirna esitada, vaid andmed on olemas. Negatiivseks efektiks võib kujuneda, et pakkumistele, mis on sunnitud olema paberivirna kujul (registrisse mittepääsenud firmad), tähelepanu ei pööratagi. Veidi hirmuäratavad on riigihangete ameti juhi Ülo Sarve sõnad, et ?neid tunnustatud nimekirju peaks olema rohkem, ka kõigis muudes valdkondades?.

Autor: ÄP