Euroopa Komisjon andis oma jah-sõna läbirääkimiste alustamiseks Türgiga

Eile saadikute eest avalikkuse ette toodud, kuid parlamendi presidendi Josep Borreli pahameeleks mitmeid päevi tagasi komisjonist avalikkusele lekkinud aruande järgi täidab riik läbirääkimiste alustamiseks 'piisavalt poliitilisi kriteeriume'. Lisaks Türgi aruandele esitles komisjon täna ka Bulgaaria ja Rumeenia eduaruandeid ning soovitust Horvaatiaga liitumisläbirääkimiste alustamise kohta.

Türgi raportit esitlesid saadikute ees komisjoni president Romano PRODI ja laienemisvolinik Günter VERHEUGEN. 10-minutilistele komisjoni ettekannetele järgnesid fraktsiooniesimeeste sõnavõtud ja saadikute küsimused.

Komisjoni esindajad sõnasid parlamendile, et on täitnud 2002. aasta Kopenhaageni Ülemkogu selge mandaadi anda soovitus Türgi võimaliku liitumise kohta selleks, et ülemkogu saaks 2004. aasta detsembris lõpliku otsuse teha. Nii Prodi kui Verheugeni sõnul on tegemist põhjaliku analüüsiga, mille näol on tegemist esialgse hinnanguga, eriti liitumise võimalikku mõju ja eelarvelisi aspekte arvesse võttes. Türgi liitumisprotsess ei saa komisjoni sõnul osaks praegu laual olevast 2007-2013 finantsperspektiivist.

Nii komisjoni presidendi kui ka laienemisvoliniku sõnul on tegemist 'tingimustega jah-sõnaga'. Türgi vastavust Kopenhaageni kriteeriumitele olevat komisjon proovinud hinnata võimalikult objektiivselt. Komisjon leiab, et Türgi on viimastel aastatel ellu viinud olulisi reforme vastamaks rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele, s.h. värskelt Türgi parlamendis vastu võetud karistusseadustik. Käegakatsutavaid edusamme olevat ka tehtud piinamise, naiste õiguste, ametiühingute õiguste ja usuvabaduse kaitse ning tsiviil- ja militaarorganite suhte osas. Samas rõhutasid volinikud, et kui Türgi progress põhiõiguste ja Euroopa väärtuste suunal peatub, siis peatatakse ka läbirääkimised. Samuti soovitab komisjon turvaklauslit tööjõu vabale liikumisele. Verheugeni sõnul põhinevad Türgiga liitumisläbirääkimised kolmel sambal. Need on reformide elluviimine; läbirääkimiste peatamise võimalus, kui Türgi ei täida nõudmisi; tsiviilühiskonna kaasamine.

Bulgaaria ja Rumeenia edusammude osas lootis Verheugen, et riigid on liitumisküpsed 2007. aastaks. Ta teavitas saadikuid, et Bulgaariaga on läbirääkimised juba lõpetatud ning Rumeeniaga loodetakse need lõetada selle aasta lõpuks. Peale läbirääkimiste lõppu näeb komisjon ette 2-aastase perioodi, mil riikidel on aega kohustusi täita. Kui riik kohustusi täita ei suuda, siis näeb komisjon ette kaitseklausli, millega vastava riigi liitumine lükatakse aasta võrra edasi.

Horvaatia kohta leidis Verheugen, et läbirääkimised võiksid alata 2005. aastal. Komisjon on tema sõnul eelnevatest liidu laienemistest õppinud ning teinud läbirääkimistesse sihipärasuse edendamise eesmärgil mitmeid muudatusi.