Tõnis Oja • 12. oktoober 2004 kell 22:00

Kas Balti riikidest saavad Euroopa katalüsaatorid?

USA rahandusminister John Snow arvas esmaspäeval, et Euroopa Liidu uued liikmesriigid aitavad kaasa vanade riikide majanduskasvule, sest need tihendavad konkurentsi kogu Euroopa Liidus ning see on hea ka vanadele liikmesriikidele. Tõsi ta on: Rahvusvaheline Valuutafond ennustab järgmiseks aastaks Saksamaale 1,8- ning Prantsusmaale 2,3protsendilist majandukasvu, Eestile aga näiteks 5,4protsendilist majanduskasvu.

Eesti koos Läti ja Leeduga on ilmselt juba teist järjestikust kvartalit kiireima majanduskasvuga regioon Euroopa Liidus. Majandusuudiste agentuuri Bloomberg läbiviidud küsitluse kohaselt kasvas Balti riikide majandus kolmandas kvartalis 7,1 protsenti võrrelduna 2,3protsendilise majanduskasvuga niinimetatud vanades Euroopa riikides.

Tõsi, võrreldes vanade riikide, aga ka paljude uutega, on Balti riikide majandused väikesed. Kokku on kolme Balti riigi sisemajanduse koguprodukt 40 miljardit dollarit. Kuid paljud märgid näitavad, et investeeringud siia regiooni järjest intensiivistuvad. Eestis ostavad välisinvestorid ettevõtteid juba vaata et mitu tükki päevas.

Välisinvestorite huvi suureneb ka teiste Balti riikide vastu. Sigarettide Philip Morris valmistaja Altria Grupi Leedu tütarettevõte teatas juunis, et investeerib tehasesse 20 miljonit dollarit (250 miljonit krooni) eesmärgiga neljakordistada tehase toodangut. Norddeutsche Girozentrale Läti tütar NordLB Latvia korraldab aktsiaemissiooni, et laiendada tegevust Balti riikides.

Lääne-Euroopast kuuleme aga vastupidiseid uudiseid. General Motors koondab Euroopas 12 000 töötajat, sest piirkond on äritegemiseks liiga kallis. Kõik märgid näitavad, et Euroopa uutest liikmesriikidest eesotsas Balti riikidega on saamas ELi majanduse katalüsaator.

Hetkel kuum