Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rõiva- ja tekstiilitootjate juurdekasvu veavad väikesed allhangete tegijad
Võrreldes üle-eelmise aastaga kasvas rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevate ettevõtete arv 2003. aastal peaaegu 40 võrra. Tegemist on viimase viie aasta suurima kasvuga. Kokku oli eelmise aasta lõpuks end tekstiilitootjana arvele võtnud 196 ettevõtet, kellest üle 20 töötaja oli 60 firmal. Rõivatööstusi oli Eestis eelmise aasta lõpus 419, neist 132 ettevõtte töötajate arv ületas 20 inimese piiri.
?Põhiliselt on miniettevõtete baasil suurenemine, nad on hästi väikesed ja teevad paindlikku tootmist,? sõnas ASi Sangar turundusdirektor Triin Anette Kaasik, kes on ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees. ?Kindlasti on seal ka ettevõtteid, kes on lihtsalt igaks juhuks oma tegevusalaks maininud tekstiili- ja rõivatootmise, aga ei pruugi sellel alal tegelikult tegutseda.?
Kaasiku sõnul on Eesti ettevõtjad avastamas enda jaoks ka uusi ni??e, nagu näiteks lõigete konstrueerimine ja paljundamine, mis Lääne-Euroopas on väga kallis töö.
Eelmisel aastal alustaski vähemalt üks konstrueerimisele orienteeritud ettevõte, OÜ Melvin, mille omanikeks on kaks hakkajat Eesti naist, kes palgatööjõuks olemise staatusega enam rahul ei olnud.
?Ametlikult oleme meie Eestis ainus ettevõte, kes nullist konstrueerimisteenust pakub,? ütles ettevõte juht ja omanik Margit Võlma, kelle sõnul läheb suurem osa nendegi tootmist ekspordiks.
Rõivatööstuses on allhanke osakaal ekspordis viimaste aastate jooksul stabiilselt paar protsenti aastas vähenenud, 2003. aasta lõpus moodustas allhange eksporditavatest rõivastest 59%. Tekstiilitööstuses püsis allhanke osakaal samal, 16% tasemel. Siinne rõivatööstus ekspordib 76% ja tekstiilitööstus 87% kogutoodangust.
Eelmisel aastal tegevust alustanud OÜ Valdrom on tüüpiline miniettevõte, mis rõivatootjate ridu tihendab ? allhankele suunatud firmas töötab vaid kümmekond inimest, kes peamiselt piiri taha minevaid rõivaid kokku vuristavad.
Valdromi juht Riina Plaan otsis eelmisel aastal erialast tööd Tartust, kuid ei leidnud ning otsustas siis hoopis ise endale erialase töökoha luua. Alustati eelmisel suvel vaid kolmekesi kahes väikeses toas, kuid juba mõne kuu pärast oli töö maht niivõrd suureks kasvanud, et tuli inimesi juurde võtta ja suuremale tootmispinnale kolida.
?Lõpuks olime kõik pead-jalad koos,? meenutas Plaan firma alguspäevi. ?See oli üle mõistuse ? kui tolm ja vatiin on söögi sees, siis see eriti meeldiv ei ole.?
Plaani sõnul investeeris ta tootmise alustamisesse umbes 50 000 krooni ning esimese tellimuse sai kliendibaasita Valdrom ASilt Sangar Valga Vabrik. ?Mul oli üks hea tuttav seal kõrgel juhtpositsioonil tööl, hakkasingi niimoodi suuremate firmade kaudu allhanget otsima,? selgitas naine esimese allhanke saamislugu. Sangar on Valdromi klient tänini, kuid nüüd toodab firma ka juba oma jõududega otse piiri taha soomlastele spordirõivaid.
Tagasi Plaan veel oma investeeringut saanud ei ole, sest talv vahetult enne Euroopa Liiduga liitumist oli raske. Kuid praegu liiguvad asjad heas rütmis ? pärast 1. maid on töömaht eriti suureks kasvanud.
?Suvi on olnud mulle kohutav,? ohkas Plaan ja lisas, et suvel tuli tavapärase 80 000kroonise käibe asemel sisse ka 100 000 kroonise käibega kuu. ?Suvel puhkuseks väga palju aega ei jäänud, firmaomaniku rõõmud.?