Ettevõtete maksukoormus kasvab

Seni on Eesti ettevõtete maksukoormus olnud 12?13% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk Inglis- ja Iirimaa tase. Tuleva aasta eelarve põhjal kasvab see 15 protsendini. Ja nimetatud 18 protsenti on praegu Euroopa Liidu kõrgeima ettevõtete maksukoormusega Prantsusmaa tase.

Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) tegevjuht Tarmo Kriis nimetas Eesti tuleva aasta eelarvet ?punaseks? ning ärevusttekitavaks ka perspektiivi järgnevatel aastatel.

?Mitte maksukoormuse kasv ise ei ole ohtlik, vaid maksude tõstmise eesmärk,? ütles Kriis ettevõtjate kartusi vahendades. ?Täna näeme, et makse tõstetakse avaliku sektori jooksvate kulude katteks, nagu palgad. Need on kulud, mida on väga raske tulevikus vähendada.?

Kriis ütles, et ETTK käsitleb ettevõtte maksukoormusena mitte ainult dividendide maksustamiselt laekuvaid tulusid, vaid ka ettevõtete makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid, omandimaksu ning aktsiise. ?Tööandjatele teeb muret, et ettevõtlusest laekuvate maksude kasv ületab nii riigieelarve tulude kasvu kui ka sisemajanduse kasvu,? ütles Kriis.

Konkreetselt nimetas Kriis tuleval aastal kannatajateks kütuseaktsiisi tõusu tõttu näiteks metsatööstust, mis annab neljandiku töötleva tööstuse mahust. Alkoholiaktsiisi tõus puudutab kange alkoholi tootjaid, hasartmängumaksude tõus kasiinode omanikke ja töötuskindlustusmaksude osas on kaotajaks kõik tööandjad.

Ühispanga Elukindlustuse juht Indrek Holst ütles, et tunnetab probleemi läbi ettevõtete töötajate, keda maksukoormuse tõus mõjutab.

Holsti sõnul on probleem ka selles, et pensionikindlustuse osas puudub tööandjal võimalus töötajaid pensioniks kindlustada, kuna Eestis on see erisoodustusmaksu all.

?Igasugune maksukoormuse kasv annab ettevõtjatele laksu,? lausus ASi Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov. Tema sõnul on Eestil unikaalne seis, seda peaks säilitama ka pärast 2008. aastat. ?Kaudsete maksudena võtab riik niigi raha tagasi, otsest maksukoormust tõsta oleks liig mis liig.?

Jostovi sõnul tuleks selle asemel, et kulusid suurendada, neid hoopis kokku tõmmata. ?Ainus võte selleks on t?inovnikute armeed vähendada,? lisas ta, ?muidu kulud ainult kasvavad.?

EMT juht Valdo Kalm märkis, et pikas perspektiivis oleks hea teada, mis juhtub. ?Kõige ebakindlam on see, kui pole strateegiat,? lisas Kalm.

Kalm rääkis, et praegu kasvab keskmine palk riigiasutustes kiiremini kui erasektoris. ?Nagu ütles kunagi Olari Taal, parim idee on minna riigiametnikuks,? jätkas ta.

Tekstiiliettevõtte AS Baltex 2000 juht Meelis Virkebau märkis, et riigivalitsemise kulude kasvu vastu on iga ettevõtja. ?See viib olukorrani, et tööjõuturul pole eraettevõtlus enam konkurentsivõimeline.?