Tööinimeste maksukoormus ei tõuse

On tõsi, et kui riik maksude alandamisega teadlikult ei tegele, kipub maksukoormus tõusma. Et hoida meie maksukeskkonda konkurentsivõimelisena, tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonilt 1700 kroonile ning tulumaksumäär alaneb 2% võrra, 24%-le. Maksumuutuste tulemusena kasvavad kiiremini just madalama palgaga inimeste tulud. Kui keskmise palgaga inimese netopalgale lisandub maksureformiga 3,3%, siis nt 4000kroonisele palgale lisandub 3,7%. Kui rääkida 2005. a maksutulude osakaalust eelarves, siis erinevalt Vilja Savisaare väidetust see ei kasva. Tõsi, tänu ELi vahenditele kasvab tulude kogumaht.

Arusaamatu on, millistele faktidele toetudes püüab Vilja Savisaar jätta muljet, et kaudsete maksude tõus sööb tulumaksu alanemise ära. Olulisim kaudne maks ? käibemaks ? tuleval aastal ei tõuse. Tõsi, kerkivad alkoholi- ja kütuseaktsiisid. Aga selleks, et 4000- kroonise kuupalga juures tehtavate kulutuste puhul kaaluks alkoholiaktsiisi tõus üles maksude alandamisest kätte jääva lisatulu, peaks inimene kuus jooma üle ühe kasti viina! ELi nõuete kohaselt tõuseb ka erimärgistatud kütuse aktsiis. Samas on valitsus otsustanud selle kasvu põllumeestele ja kalameestele kompenseerida. Kokkuvõttes toovad ettevõtlust ergutavad madalamad maksumäärad eelarvesse ka enam tulu. Maksude laekumist mõjutab nii majanduskeskkond, maksuhalduri hea töö kui ka maksumaksjate tahe ausalt makse maksta.

Teiseks välisabi kasutamisest. Et mõista, miks oli septembri alguseks laekunud ai-nult kolmandik planeeritud vahendeid, tuleb teada, kuidas selle raha kasutamine toimub. Enamikul juhtudel laekub raha ELilt Eestile siis, kui projektid on lõpetatud. Seega ei anna aasta keskel suvalisel kuul tehtud väljavõte realistlikku pilti euroraha kasutamisest. Samuti ei lähe see välisraha kaduma, kuivõrd vastavalt reeglitele saab seda kasutada veel järgneva kahe aasta jooksul.

Kolmandaks on mul hea meel, et mainiti ka üldhariduskoolide rahastamist. Tõepoolest on selles küsimuses võtnud sõna ka riigikontroll, kes leidis, et senine eelarveridadelt katuseraha jagamine ei ole piisavalt läbipaistev ning vaja on uut depolitiseeritud süsteemi. Haridusminister ongi välja pakkunud poliitikast sõltumatu ja läbipaistva haridusinvesteeringute süsteemi. Lisaeelarvest eraldatav lisaraha võimaldab ASi Riigi Kinnisvara abil kõigil jätkusuutlikel koolidel oma hooned korda teha. Ja seda mitte kümnete, vaid mõne lähema aasta jooksul. Uus mudel arvestab eri suurusega koolidega: lisaks pearahale on väiksematele koolidele mõeldud baasraha, mis väheneb õpilaste arvu kasvades.

Neljandaks, kohalikud omavalitsused. Üle mitme aasta on valitsuse ning Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel allkirjastatud läbirääkimiste lõpp-protokoll 2005. a eelarve osas. Omavalitsuste tulumaksuosa kasvamisega 11,4%-lt 11,6%-le ja tasandusfondi suurenemisega kasvab kohalike omavalitsuste tulubaas järgmisel aastal 450 mln kr. Rahandusminister on õigusega nimetanud 2005. a eelarve ?tööinimese eelarveks?. Loodan, et opositsiooni kriitika tuleb riigimehelik ja konstruktiivne. Eesmärk Eesti elu paremaks teha on meil ju ühine. Kitsaskohtade väljamõtlemine sellele lähemale ei aita.