• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduse ja tööhõive kasv võimaldavad maksu kärpida

    Töötukassa nõukogu otsustas reedel, et teeb valitsusele ettepaneku alandada töötuskindlustusmakse määrasid ? töötajaile seniselt ühelt protsendilt 0,7 protsendipunktini ja tööandjaile 0,5-lt 0,35 protsendipunktini.
    Äripäeva meelest peab valitsus kinnitama töötukassa nõukogu ettepandud madalamad maksemäärad.
    Seniste maksemääradega on töötukassasse tekkinud liiga suur ülejääk ? 30. septembri seisuga oli varade väärtus 1,33 miljardit krooni. Hoolimata kasvanud hüvitisetaotluste arvust kasvab jääk väljamaksetest kiiremini.
    Nõukogu otsus ei ole küll täpselt see, mida toimetus ootas. Meie ettepanek oli vähendada maksemäärasid poole võrra mõlemale ? tööandjaile 0,25%ni ja töötajaile 0,5%ni ?, aga kuna nõukogusse kuuluvad tööandjate ja ametiühingute esindajad oli eespool mainitud maksemäärades ühel nõul, tunnustab neid ka toimetus.
    Töötukassas on piisav reserv mitmeks aastaks. Eesti majandusel läheb hästi ja ka prognoosid lähitulevikuks on head . Hõivatute arv on alates 2001. aastast iga aasta protsendi-poolteise võrra suurenenud. Lisaks on rahandusminister Taavi Veskimägi lubanud töötutele tuleval aastal 6600 uut töökohta. Suurenev tööhõive vähendab ?kahju?, mida töötukassale toob maksumäära alandamine.
    Kõik need on piisavalt tugevad argumendid, mis peaksid veenma ka valitsust langetama töötuskindlustusmakse määrasid.
    Ometi hääletas nõukogu esimees Marko Pomerants reedel ettepaneku vastu ning kinnitas, et ka valitsus ei toeta madalamaid maksemäärasid.
    Pomerants põhjendas oma seisukohta vajadusega langetada tuleval aastal tulumaksumäära. Nimelt on valitsus tuleva aasta riigieelarve tulude poolel arvestanud ka töötukassa rahaga. Töötukassa laekumiste vähenemisel tuleks ministri sõnul hakata kuskilt kokku tõmbama kulutusi, näiteks kärpima palgatõusu või vähem teid ehitama (EPL, 23.10.).
    Tööandjate ja ametiühingute esindajad ei olnud rahul Pomerantsi põhjendustega. Ka meie ei ole kuidagi nõus ministri seletusega. Tulumaksureformi ja töötuskindlustuse ühte patta panemine on põhjendamatu ? töötuskindlustus arvestatakse töötajate brutopalgalt, tulumaksumäära 2%-line vähendus ega maksuvaba miinimumi tõus ei mõjuta töötuskindlustusmakse laekumisi.
    Riigieelarve tulude poole kohendamine töötukassa reservidega annab tulemuse vaid paberil ? seda raha ei saa kasutada riigi kulude katmisel. Seega on 2005. aasta aasta riigieelarve eelnõu sisuliselt puudujäägiga.
    Olime töötukassa loomise suhtes skeptilised. Nägime ette, et see hakkab ettevõtlusest välja tõmbama suuri summasid, millele leiaks majanduses targemat rakendust. Nii ongi juhtunud. Ka meie halvimad aimdused on täitunud ? valitsus manipuleerib töötukassa reserviga vastavalt oma vajadustele.
    Täna on siiski ebareaalne nõuda töötukassa sulgemist ? süsteem toimib ja on osutunud kindlustatuile mugavaks.
    Valitsus peab aga töötukassa varad rahule jätma ning alandama töötuskindlustusmakse määrasid. Tuleva aasta riigieelarve tasakaalu viimiseks on muud vahendid, eeskätt Pomerantsi mainitud kulude kokkutõmbamine.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.